Aktiivne eutanaasia on eutanaasia vorm, mille puhul arst võtab aktiivse rolli patsiendi surma tagamisel. See on tavaliselt vastupidine passiivsele eutanaasiale, mille puhul arst jätab patsiendi surma tagamise eesmärgil lihtsalt ravist kinni. Aktiivne eutanaasia on tavaliselt vastuolulisem kui passiivne eutanaasia ja see on seaduslik vaid mõnes riigis või teatud piirkondades.
Sõna “eutanaasia” tuleneb kreeka sõnadest eu, eesliide, mis tähendab “hea” või “hästi” ja thanatos, mis tähendab “surma”. Sellisena tõlgitakse eutanaasiat tavaliselt sõna-sõnalt kui “hea surma” ja seda on läbi ajaloo kasutatud selleks, et võimaldada inimesele seda, mida on erinevates kultuurides ja ajaperioodidel nähtud, hea või väljateenitud surmana. Kaasaegses kasutuses võib see mõne inimese jaoks sama tähendust omada, samas kui teised näevad eutanaasiat mõrva või abistatava enesetapu vormina. Kuigi enamik eutanaasia vorme võib teatud olukordades olla vastuoluline, on aktiivne eutanaasia sageli rohkem vastuoluline kui passiivsed tüübid.
Eutanaasiat peetakse üldiselt toiminguks, mille peab läbi viima arst või sarnane meditsiinitöötaja. Aktiivne eutanaasia hõlmab tavaliselt arsti otsest tegevust, et tagada patsiendi surm. Seda saab teha mitmel erineval viisil, kuigi kõige tavalisem on tavaliselt valu vähendamiseks kasutatavate ravimite suurendamine ja üleannustamine. Seda tüüpi meetodit kasutades ei põhjusta aktiivne eutanaasia tavaliselt inimesele valu ja lihtsalt lülitab magamise ajal välja inimese füsioloogilise süsteemi.
Aktiivne eutanaasia on sageli väga vastuoluline, kuna arst või muu meditsiinitöötaja peab aktiivselt pingutama, et patsiendi elu lõpetada. Tavaliselt tehakse seda patsiendi jaoks, kes taotleb korduvalt oma elu lõppu. Enamik arste, kes teevad aktiivset eutanaasiat, teevad seda ainult neile, kes põevad haigust, mis on oluliselt halvendanud tema elukvaliteeti ja millele ei ole ettenähtavat ravi.
Passiivne eutanaasia on üsna levinud ja tavaliselt hõlmab arst keeldumist ravimitest või ravist, mis võimaldavad inimesel elada. Mõnel juhul võib see hõlmata teadvuseta patsiendile enam toitmise või vedeliku andmata jätmist või selliseid meetodeid nagu käsk „ära elusta” ja elu toetavate süsteemide väljalülitamine. Seevastu aktiivne eutanaasia on palju vähem levinud ja 2010. aasta seisuga oli seaduslik vaid mõnes kohas, näiteks Hollandis ning USA-s Oregoni ja Washingtoni osariikides.