Ajuvars on struktuur, mis asub aju keskmises osas. See koosneb närvikiudude kimbust, mis kulgeb üle keskaju pinna. See toimub mõlemal pool keskjoont ja ajuvars vastutab tagaaju ühendamise eest eesajuga.
Tehniliselt öeldes hõlmab ajuvars kõike, mis asub mesencefalonis, välja arvatud tektum. Mesencephalon on keskaju meditsiiniline termin. Sellest piirkonnast tulenevad närvikiud ühendavad selle ajuosa teiste osadega. Seetõttu on ajuvars kesknärvisüsteemi oluline osa.
Ajuvars on paariskonstruktsioon ja asub ajuakvedukti esiküljel. Seda akvudukti kasutatakse tserebrospinaalvedeliku ärajuhtimiseks keskaju osadest. Ajuvars töötab ka tegmentumi kandmiseks kogu selles ajupiirkonnas. Tegmentum aitab kehal kontrollida motoorseid funktsioone ning reguleerib tähelepanu ja teadlikkust.
Ajuvarred on silindrite kujulised ja asuvad aju põhjas. Enamasti on need struktuurid peidetud osa ajuosaga, mida nimetatakse oimusagarateks. Varrede selgeks nägemiseks tuleb need labad kõrvale lükata.
Ajuvarre sisemised või keskmised osad kannavad seda, mida tavaliselt nimetatakse mustaks aineks. Selle musta aine õige termin on substantia nigra. See must aine aitab reguleerida meeleolu, toodab dopamiinina tuntud kemikaali ja aitab kontrollida vabatahtlikku liikumist. Huvitav on märkida, et see on ainus ajupiirkond, mis sisaldab pigmenti, mida nimetatakse melaniiniks.
Ajuvarrede vahelt leitakse interpedunkulaarne lohk. Need on põhimõtteliselt vaid sügavad kolmnurgakujulised süvendid, mida leidub ajuvarrede vahel. See süvend on täidetud tserebrospinaalvedelikuna tuntud ainega. Ajuvarrede vahel paikneb ka okulomotoorne närv. See närv vastutab suurema osa silmade liikumise kontrollimise eest.
Kui kahjustused tekivad ühel või mõlemal ajuvarrel, võivad ilmneda paljud sümptomid. Mõned neist sümptomitest hõlmavad korduvaid peavalusid ja püsivat tuimust kogu kehas. Nendest või muudest märgatavatest muutustest tuleb õige diagnoosi ja ravi tagamiseks koheselt arstile teatada.