Kesknärvisüsteemi peamine keskus, mis vastutab kehasse siseneva teabe vastuvõtmise, tõlgendamise ja edastamise eest, on aju. Kuigi aju on keerukas ja koosneb mitmest osast, mida nimetatakse lobadeks, mis vastutavad erinevate toimingute ja reaktsioonide eest, jaguneb see põhiliselt kaheks peamiseks koetüübiks: aju valgeaine ja hallaine. Valge aine, suurem osa aju sügavaimatest osadest, vastutab sõnumite edastamise eest läbi halli, et need signaalid edastataks vastavasse kehaossa.
Müeliniseerunud aksonite või närvirakkude tükkidest koosnev valgeaine töötleb ja transpordib nii keemilisi kui ka elektrilisi signaale, et keha saaks reageerida sisemistele ja välistele stiimulitele või muutustele. Müeliniseerunud aksonid on müeliini ümbrise või kattega isoleeritud neuroni projektsioonid. Müeliini ümbris on elektriliselt laetud ümbris, mis suudab suurendada sissetulevate stiimulite edastuskiirust. Need kaitstud neuronid juhivad elektriimpulsid eemale somast või rakukehast, närviraku sfäärilisest osast, kus sissetulevat teavet sorteeritakse. See on peamine viis andmete levitamiseks ülejäänud kehale.
Aju valgeaine näib valkjas, kuna see koosneb ka lipiidkoest. Lipiidkude on molekulide kogum, nagu rasv, teatud tüüpi steroidid, vitamiinid ja rasvhappeahelad. See kude on valge aine oluline tunnus, kuna see annab talle võime vastu võtta ja edastada teavet, kaitstes samal ajal närvirakku kahjustuste eest. Selle aju valgeaine lipiidkoe sees on väikesed veresooned, mida nimetatakse kapillaarideks ja mille ülesanne on varustada toitaineid, näiteks hapnikku, ja eemaldada jäätmeid, nagu süsinikdioksiid.
Müeliiniga isoleeritud aju valgeaine närvirakud võimaldavad teabe kiiret levitamist vastavasse kehaosasse. See aju kogutud teabe kiire töötlemise meetod võimaldab kehal hetkega reageerida muutuvatele oludele. See protsess võimaldab ka kehal säilitada homöostaasi ehk keha sisemist stabiilsust.
Ajus on kolm erinevat tüüpi aju valgeainet. Projektsioontrakt saadab ajukoorest sõnumeid teistesse ajuosadesse või keha erinevatesse lihastesse. Kommissuraaltrakt saadab teavet parema ja vasaku poolkera või ajupoole vahel. Assotsiatsioonitrakt edastab teavet aju erinevate osade või sagarate vahel samal küljel. See keeruline süsteem annab ajule võime koheselt töödelda ja reageerida.