Ajaline joon on kõver, mis asub inimese kolju mõlemal küljel. See koosneb tegelikult kahest joonest, millest üks asub peaaegu paralleelselt teise kohal. Kõrgemat kahest joonest nimetatakse kõrgemaks ajajooneks ja madalamat madalamaks ajajooneks. Mõlemad jooned tähistavad temporaalse lihase ja oimuse fastsia kinnituskohta.
Alustades ühe harjaga, algab ajaline joon piki põskvõlvi, mis on oimuluu alumise osa ja põseluu ehk põsesarna konvergents. Seejärel liigub joon piki silma välimist harja ülespoole, kus kohtuvad sigomaatilised ja eesmised luud. See kaardub tahapoole, otsmikuluust eemale ja parietaalluu poole ning jaguneb kaheks harjaks oimuse lohu kohal, mis on oimusluu süvend.
Parietaalsed luud asuvad kolju ülaosas ja küljel, üks mõlemal küljel. Mõlemal parietaalluul on ajaline joon – või täpsemalt, mõlemal on ülemine ja alumine ajaline joon. Need jooned on ainult välised, kuna nende eesmärk on olla temporaalse lihase ja temporaalse fastsia kinnituspunktid. Parietaalluu alumisel küljel on nn ajukelme sooned või süvendid, mis on põhjustatud ajukelme veresoontest, mis on arterid, mis toidavad aju katvaid meningeaalseid kudesid.
Temporaallihas ehk oimulihas kinnitub alumisele oimujoonele. See kerkib üles ajalisest lohust ja kinnitub alalõualuu koronoidse protsessi külge, mida nimetatakse ka lõualuuks. See lihas aitab närida ja on üks neljast närimislihasest. Seda on tunda templi piirkonnas, kui lõualuu on kokku surutud ja lahti.
Temporaalse kohal istub temporaalne fastsia, mida nimetatakse ka temporaalseks aponeuroosiks. Aponeurootiline kude on laia ja lame sidekoe tüüp, mis katab ja moodustab lihaste kinnitus- ja lõpp-punkte. Temporaalne fastsia on üks koekiht, kus see kinnitub kogu ülemise ajalise joonega. See ulatub allapoole ja muutub kaheks koekihiks, kus see kinnitub kahes kohas sigomaatilise kaare külge. Temporaalse sidekirme süvakude sulandub oimulihase pindkoega, mis võimaldab oimulihasel moodustada oma kinnituspunkte.