Fikseerija on keegi, kes pakub abi välisajakirjanikele, kes üritavad lugu saada. Kinnitajad kasutavad oma kohalikku kogemust ja kontakte, et oma tööandjatele teed siluda ning paljud saavad kõrget palka, eriti kui võrrelda kohapeal saadaolevate palkadega. Reisiajakirjanike jaoks on fiksaatorid üliolulised, sest ilma fiksaatorita võib olla väga raske lugu saada või riigi elanikega ühendust saada.
Fikseerija pakutavad teenused on üsna mitmekesised. Kinnitaja korraldab vähemalt transpordi, majutuse ja toitlustuse ning kasutab inimeste leidmiseks kohalikke ühendusi. Korraldajad tõlgivad ka või leiavad tõlke, kes räägivad ebaselgeid dialekte, ning nad töötavad selle nimel, et korraldada oma tööandjatele intervjuusid ja külastusi erinevatele saitidele. Kui fikseerijat pole saadaval, võib ajakirjanikul olla raskusi vajaliku teabe hankimisega ja ajakirjanikud võivad sattuda ohtu, kuna neil pole kultuurijuhti.
Fikseerijana töötamine võib olla üsna ohtlik. Ajakirjanikega tehtava koostöö tõttu peetakse fikseerijaid mõnikord vaenlase töötajateks ja see võib panna nad oma kogukonnas kättemaksu alla. Nagu paljud ajakirjanikud tunnistavad, võivad nad pärast oma lugude saamist lahkuda, kuid parandajad jäävad maha. Mõnes maailma piirkonnas on dokumenteeritud inimröövide, mõrvade ja fikseerijate väljapressimise juhtumeid ning mõnel juhul on röövitud fiksaatoreid kasutatud vahendina uudistemeeskondade riigist lahkumiseks.
Parandajaid on püütud kaitsta, kuna ajakirjanikud mõistavad heade parandajate tähtsust ja soovivad nendega uuesti koostööd teha. Ajakirjanikud kipuvad omavahel infot vahetama selle kohta, milliste parandajatega on kõige parem koostööd teha, samuti on märgata trendi, et fikseerijate arvamust ja sisendit austatakse palju rohkem. Näiteks kui fikseerija ütleb, et asukoht on külastamiseks liiga ebaturvaline, võib ajakirjanik otsida loo hankimiseks teist viisi, erinevalt minevikust, mil ajakirjanikud oleksid nagunii nõudnud reisi ettevõtmist.
Mõnel juhul on parandajatest saanud pärast tööandjate inspiratsiooni ka ise ajakirjanikud. Iraagi sõja ajal said paljud fiksaatorid kogemata ajakirjanikeks, kuna ajakirjanikud ei saanud riigis vabalt ringi liikuda. Sel ajal, kui nad hotellitubades ja öömajades oma kontsi jahutasid, tegid nende parandajad fotosid, tegid intervjuusid ja tegelesid muude aruandlustoimingutega, tuues materjalid tagasi oma tööandjatele üleskirjutamiseks ja avaldamiseks.