Agger nasi, tuntud ka kui ninahari ja nasoturbinaalne koncha, agger nasi, on ninaõõnes leiduv kõrgendatud hari. See toimib koos teiste ninakoncha või nina turbinaatidega, et jagada ninakäiku ja sundida sissehingatavat õhku liikuma ühtlaselt kontrollitud viisil ümber temperatuuri reguleeriva ninakoe ja ripsmete. Ripsmed on karvataolised eendid, mis ulatuvad välja suurematest rakukehadest, mis ääristavad ninakäiku ja suruvad õhku läbi ninakambri.
Ninaõõs ehk ninaõõs on suur õhuga täidetud õõnsus, mis ulatub nina taha ja kohale. Ninaõõne eesmärk on võimaldada hingamist ja soojendada jahedat õhku, jahutada sooja õhku ning filtreerida välja sissehingatavas õhus olevad prahid enne, kui see jõuab hingamisteede teistesse piirkondadesse. Ninaõõnes on rida ninakonkaase, mis on pikad, õhukesed, kõverdunud ja käsnataolised luuriiulid, mis ulatuvad ninakanalisse. Koogid asuvad mõlemal pool ninaõõnde, mis on jagatud vasak- ja parempoolseks vaheseinaga, mida tavaliselt tuntakse ninaluuna.
Ninakongus ulatub külgmisest ninaseinast välja ninakambri keskosa poole ja pöördub allapoole, mis aitab õhku läbi ninaõõne suruda. Külgseina moodustumine võib olla varieeruv, kuid üldjuhul on sellel lisaks agger nasile kolm paari konkeid. Ülemine ninakoncha on väikseim ja asub ninale kõige lähemal. Alumine ninakarp on suurim ja asub ülalõualuu ehk ülemise lõualuu kohal, millest see tekib. Keskmine ninakoncha asub ülemise ja alumise koncha vahel ning agger nasi paikneb selle eesmise või esiserva keskkoha poole.
Keskmise luustiku aatrium on ava või kamber, mis viib keskmisesse lihasesse, mis on keskmise ja alumise koncha vahel asuv pragu või läbipääs. Otse keskmise lihase aatriumi kohal asub agger nasi, mille moodustab limaskest ehk limaskest tootva koe leht, mis katab ülalõualuu etmoidaalset harja. Etmoidaalne hari on luuline tipp, mis ühendab kolju etmoidluu keskmise ninakarbiga. Etmoidne luu eraldab aju ninaõõnest.