Agent provokaator töötab politseijõudude või valitsusasutuste nimel, et julgustada teisitimõtlevate rühmituste liikmeid osalema ebaseaduslikus või vastuolulises tegevuses. Agent provokaator võib astuda gruppi või organisatsiooni liikmena, saavutades nii grupis teiste usalduse kui ka selle juhtkonna. Teise võimalusena võivad agentide provokaatorid siseneda rühmitusse avaliku meeleavalduse ajal ja osaleda ebaseaduslikus või vägivaldses tegevuses või juhtida teisi aktiivselt selles tegevuses. Mõlemal juhul on eesmärk kahjustada rühmituse avalikku mainet ning hõlbustada grupi juhtkonna ja liikmete vahistamist, et õõnestada grupi struktuuri.
Spionaažioperatsioonide ajal võib agent provokaator tegutseda ka informaatorina, teavitades oma tööandjat rühmituse tegevusest. Kui agent on saavutanud oma mõju grupis, võib ta hakata julgustama rühma käituma, mida see muidu poleks mõelnud. Kui rühmituse plaanid kinnistuvad, võib valitsusel olla piisavalt tõendeid, et vähemalt grupi juhtkonda vandenõus süüdistada. Juhtudel, kui provokaator agent siseneb käimasolevale meeleavaldusele, võib see agent lihtsalt hetke kuumust ära kasutada ja julgustada marssijaid või protestijaid vandalismiakte toime panema. Mõlemal juhul rikutakse lisaks juriidilistele probleemidele, millega rühmitus ja selle liikmed praegu silmitsi seisavad, organisatsiooni avalik maine. Rühm võib vastutada ka tsiviilkahju maksmise eest grupi ebaseadusliku käitumise ohvritele, mis mõnikord viib organisatsiooni pankrotti.
Valitsused ja õiguskaitseorganid, sageli riikliku julgeoleku ja avaliku julgeoleku nimel, loovad teadaolevalt organisatsioone ja tingimusi, mis võivad julgustada valitsusvastaseid kalduvusi või ebapopulaarseid poliitilisi tõekspidamisi omavaid isikuid end paljastama või süüdistama. Üks tuntud viis selle saavutamiseks on nõelamisoperatsioon, mille käigus valitsuse või õiguskaitsetöötajad võtavad grupi või üksikisiku sihikule, kes pöördub nende poole võimalusega sooritada ebaseaduslik tegu. Sarnane spionaaži vorm on valelipuoperatsioonid, mille käigus õiguskaitse-/valitsusasutused loovad organisatsioone, millel näib olevat vastandlik poliitiline motiiv. Provokaatori agendi kasutamine nendes operatsioonides on valitsustele ohtlik, kuid tõhus viis saavutada oma eesmärki, milleks on eriarvamuste summutamine või mõnel juhul tegelikult selliste kalduvustega grupi vägivalla ärahoidmine. Sellist taktikat kasutavad agentuurid peavad siiski olema ettevaatlikud, kuna on oht, et kohtunik võib otsustada, et nende tegevus on lõksus, ning lükkab tagasi grupi juhtkonna ja liikmete vastu esitatud süüdistused.