Äge vigastus on äkiline, tavaliselt trauma tagajärjel tekkinud vigastus. Kiire ravi korral on sellised vigastused piiratud kestusega. Ravimata vigastused võivad tekitada tüsistusi, mis võivad põhjustada kroonilisi vigastusi, vigastusi, mis püsivad pika aja jooksul ilma lahenduseta, ja mõnel juhul võivad inimesed ravimata ägedatesse vigastustesse surra. Raskete ägedate vigastuste ravi on kiirabi valdkond, kergemate vigastustega saab esmaabiga hakkama ka kodus.
Mõned ägedate vigastuste põhjused on põletused, elektrilöök, autoõnnetused, kukkumised, nikastused ja venitused ning kaklused. Kõigil juhtudel põhjustab vigastuse üks juhtum ja vigastuse raskusaste võib olla erinev. Kergete vigastustega inimesed säilitavad teadvuse ega vaja ulatuslikku meditsiinilist sekkumist. Raskemad vigastused võivad vajada operatsiooni ja muid erakorralisi meetmeid, et vältida vigastatu elukaotust või püsivat puudet.
Teatud ägedad vigastused põhjustavad suuremat muret kui teised. Peavigastusi tuleb hoolikalt hinnata, kuna need võivad põhjustada ajukahjustusi ja ohustada patsienti tulevikus tüsistuste tekkeks. Ka autoõnnetuste, teatud tüüpi kukkumiste ja peksmiste korral esinevad verevalumid kõhus võivad olla murettekitavad, kuna patsiendil võib tekkida sisemine verejooks või elundikahjustus, mis ei ole kohe nähtav. Samuti on saastunud keskkonnas saadud vigastus muret tekitav ravi osutajatele, kuna mikroorganismide ja muude materjalide pääsemine patsiendi kehasse võib põhjustada nakkusi.
Kohene ravi nõuab hindamist, et määrata kindlaks vigastuse asukoht ja olemus. Samuti tuleb hinnata patsiendi teadvuse taset. Kui patsient hingab, räägib ja tunneb pärast ägedat vigastust minimaalset valu, võivad need olla märgid, et vigastus on kerge ning seda saab puhastamise ja jälgimisega ravida. Patsiendid, kellel on tugev valu, hingamisraskused või teadvuse muutused, võivad vajada arsti tähelepanu.
Nende vigastuste probleem seisneb selles, et kui neid ei ravita nõuetekohaselt, võivad patsiendil tekkida sekundaarsed vigastused. Need võivad hõlmata infektsiooni, põletikku, kudede surma, moonutusi, püsivaid lihaskahjustusi ja muid probleeme. Patsientidele õigeaegse ja asjakohase ravi osutamine vigastuse korral võib piirata kahjustusi, mis põhjustavad kroonilisi probleeme. Näiteks kui sportlasel on sideme rebend, tuleb kaasatud jäseme puhata ja patsient võib vajada füsioteraapiat jõu taastamiseks.