Afrikaani keel on keel, mida räägitakse valdavalt Lõuna-Aafrikas. Hollandi keelest tuletatud ja sellel on selle keelega palju sarnasusi ja seetõttu on see mitmes mõttes sarnane inglise keelega. Kõnelejaid on üle 12 miljoni, kellest ligikaudu pooled räägivad seda oma esimese keelena ja teine pool teise või kolmanda keelena.
Afrikaani peamine rahvastikubaas asub Lõuna-Aafrikas, kus seda räägib suur osa elanikkonnast. Seda räägib ka suur hulk inimesi naaberriigis Namiibias. Lisaks räägivad seda vähesed inimesed Angolas, Botswanas, Lesothos, Svaasimaal, Sambias ja Zimbabwes. Väljaspool Aafrikat leidub kõlarite taskuid Austraalias, Belgias, Kanadas, Saksamaal, Hollandis, Uus-Meremaal, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides.
Kuigi eurooplased tundsid Kapi piirkonda juba 15. sajandi lõpus, asustasid selle esmakordselt eurooplased, kui hollandlased asusid 17. sajandi keskel Lõuna-Aafrikasse baase rajama. Hollandlased tõid Hollandi Ida-India Kompanii egiidi alla maid haldama hulgaliselt protestantlikke asunikke ning orjastasid kohalikke ja importisid maaga tegelema täiendavaid orje. Need asunikud ja orjad hakkasid rääkima hollandi keele erimurdet, mis oli aluseks praegusele afrikaani keelele.
Afrikaani keelt räägiti aastakümneid lõdvalt murdena ja võib-olla ka mitme erineva murrena. 19. sajandi alguses hakkas see keel moslemikoolides malai keelt välja tõrjuma ja selle kirjutamisel hakati kasutama araabia kirja. Kuigi afrikaani keelt räägiti afrikaanrite seas laialdaselt, oli mittemoslemite kirjakeeleks aastaid endiselt tavaline hollandi keel. 19. sajandi keskpaigaks ilmus see ladina kirja kasutades ka erinevates ajalehtedes ja religioossetes traktaatides. 19. sajandi lõpus hakati sellesse keelde tõsisemalt suhtuma, ilmus hulk grammatikat ja sõnaraamatuid.
20. sajandi alguses jätkas afrikaani keele usaldusväärsuse arendamist ja keeleteadlased hakkasid seda ulatuslikumalt uurima. 1925. aastal tunnustas valitsus seda tegeliku keelena, mitte lihtsalt murdena. Hollandi keel on afrikaani keele kõnelejatele tavaliselt täiesti arusaadav, samas kui afrikaani keel on enamikule hollandi keele kõnelejatele arusaadav pärast väikest õppimist.
Sarnasusi hollandi ja afrikaani vahel on palju. Näiteks hollandi sõna “üheksa” on negen, afrikaani keeles aga nege. Hollandi keeles on “lind” vogel, afrikaani keeles aga voël. Hollandi sõna “tere tulemast” on welkom, sama teises keeles. Muudel juhtudel võivad afrikaanid tunduda inglise keelele lähedasemad, eriti õigekirja osas. Näiteks hollandi sõna “minu” jaoks on mijn, samas kui afrikaani keeles on see lihtsalt minu. Muudel juhtudel näib sõnavara olevat vähe seotud hollandi või inglise keelega. Näiteks hollandikeelne sõna “kaelkirjak” on kaelkirjak, afrikaani sõna aga kameelperd. Sel juhul pärineb sõna hoopis hollandi sõnadest “kaamel”, kameel ja “hobune” paard.
Üldiselt on afrikaani keele foneetika lihtsam kui hollandi keelel, jättes ära paljud kaashäälikud ja jäädes kinni intuitiivsema foneetilise struktuuri juurde. Keel saab enam kui 85% oma sõnavarast otse hollandi keelest, ülejäänu koosneb peamiselt portugali, malai, bantu ja khoisani sõnadest.