Slow Food on rahvusvaheline organisatsioon, mille asutas 1989. aastal Carlo Petrini. Kuigi paljud usuvad, et see asutati kiirtoidu vastu, on organisatsiooni eesmärgid tegelikult palju erinevad, kuigi liikmed on põhimõtteliselt kiirtoidu vastu. Eesmärk on seista vastu kiirele elule, olukorrale, mis on tekkinud kiire industrialiseerimise kaudu. Kiire elu on kaasa toonud tuhandete ainulaadsete kohalike kulinaarsete traditsioonide ja toidusortide kadumise, sest tööstuslikku toitu on lihtne pakendada ja müüa. Kiire elu on kaasa toonud ka äärmise keskkonnakahju ning Slow Food eesmärk on kiirele elule vastu astuda, alustades lauast, kuid lõpuks liikudes ka muudele mänguväljadele.
Slow Foodil on mitu peamist ülesannet. Esimene on toota toitu, mis on hea, puhas ja õiglane, mis tähendab, et sellel on suurepärane maitse, mida majandatakse säästvalt ja tervislikult ning mis on koristatud heades töötingimustes. Bioloogiline mitmekesisus on samuti oluline osa missioonist, mis on asutanud Maitselaega, püüdes päästa ainulaadseid toite, alates pärandõuntest kuni ainulaadsete seatõugudeni. Organisatsioon töötab ka tootjate ja kaastootjate ühendamise nimel. Mõiste “kaastootja” on aeglase toidu leiutis; kui inimesed teavad end oma toidu allikast, on aktiivsed oma kogukonnas ja loovad sidemeid oma toidutootjatega, saavad nad kaastootjateks, kes panustavad protsessi aktiivselt, mitte ei ole passiivsed tarbijad.
Oma eesmärkide saavutamiseks on organisatsioonil sadu kohalikke peatükke või konviviaid kogu maailmas. Regulaarselt toimuvad koosolekud, kus räägitakse teemadel alates toorpiimajuustust kuni metsade hävitamiseni ning Slow Food korraldab ka mitmeid degusteerimispidusid, et täita organisatsiooni teist eesmärki: maitsekasvatust. Nendel degustatsioonidel saavad külalised maitsta maitseid, mille päästmiseks organisatsioon kõvasti tööd teeb, ning kogeda tavapäraste ja käsitöölistelt valmistatud toitude erinevust.
Loomulikult on kiirtoit opositsioonis Slow Food väärtustele, mille hulka kuulub ainulaadse kulinaarse pärandi ja keskkonna kaitsmine. Kuid enamik tavapõllumajandust on ka selle eetikaga vastuolus, kuna see on väga mehhaniseeritud, homogeenne toit, mis on kasvatatud seemnetest, mis on loodud töötama kindlal ja prognoositaval viisil, kasutades pestitsiide ja herbitsiide, ning koristatud ohtlikes tingimustes töötava alatasustatud tööjõu poolt. Organisatsioon loodab tarbijaid harida, panna nad mõtlema, kust nende toit pärineb, ja lõpuks muuta meie eluviisi mitte ainult laua taga, vaid ka kõigis meie tegevustes.