Mis on adrenaliin?

Adrenaliin on hormoon, mida toodavad neerupealised kõrge stressi või põnevate olukordade ajal. See võimas hormoon on osa inimkeha ägeda stressireaktsiooni süsteemist, mida nimetatakse ka “võitle või põgene” vastuseks. See stimuleerib südame löögisagedust, ahendab veresooni ja laiendab õhukäike, mis kõik parandavad verevoolu lihastesse ja hapniku kopsudesse. Lisaks kasutatakse seda mõne potentsiaalselt eluohtliku seisundi, sealhulgas anafülaktilise šoki meditsiiniliseks raviks. USA-s nimetab meditsiiniringkond seda hormooni suures osas epinefriiniks, kuigi neid kahte terminit võib kasutada vaheldumisi.

Neerupealised

Neerupealised asuvad inimkehas otse neerude kohal ja on ligikaudu 3 tolli (7.62 cm) pikad. Adrenaliin on üks paljudest nende näärmete poolt toodetud hormoonidest. Koos norepinefriini ja dopamiiniga on see katehhoolamiin, mis on hormoonide rühm, mis vabaneb vastusena stressile. Need kolm hormooni reageerivad erinevate kehakudedega, valmistades keha ette stressi tekitavale olukorrale füüsiliselt reageerima.

Võitle või põgene vastus

Terminit “võitle või põgene” kasutatakse sageli iseloomustamaks keha reaktsiooni väga stressirohketele olukordadele. See on evolutsiooniline kohanemine, mis võimaldab organismil ohule kiiresti reageerida. Laienenud õhukäigud võimaldavad näiteks kehal kiiresti kopsudesse rohkem hapnikku saada, suurendades lühikeste ajavahemike jooksul füüsilist jõudlust. Veresooned tõmbuvad kokku enamikus kehas, mis suunab vere südame, kopsude ja peamiste lihasrühmade poole, et aidata reaktsiooni kiirendada.

Kui inimene satub potentsiaalselt ohtlikku olukorda, annab ajus asuv hüpotalamus neerupealistele signaali, et nad vabastaksid adrenaliini ja teisi hormoone otse vereringesse. Kehasüsteemid reageerivad nendele hormoonidele mõne sekundi jooksul, andes inimesele peaaegu kohese füüsilise tõuke. Nii jõud kui kiirus suurenevad, samas kui keha võime valu tunda väheneb. Seda hormonaalset tõusu nimetatakse sageli “adrenaliinilaksuks”.

Kõrvaltoimed

Lisaks jõu ja jõudluse märgatavale suurenemisele põhjustab see hormoon tavaliselt kõrgendatud teadlikkust ja suurenenud hingamist. Inimene võib tunda ka peapööritust, peapööritust ja nägemise muutusi. Need mõjud võivad olenevalt olukorrast kesta kuni tund.

Kui stress on olemas, kuid tegelikku ohtu pole, võib inimesel tekkida rahutus ja ärrituvus. See on osaliselt tingitud sellest, et adrenaliin vabastab kehas glükoosi, tõstab veresuhkrut ja annab kehale energiat, millel pole väljavoolu. Paljud inimesed leiavad, et pärast eriti stressirohket olukorda on kasulik adrenaliinilaks “välja töötada”. Kui varem tulid inimesed sellega toime loomulikult kaklemise või muu füüsilise pingutuse kaudu, siis tänapäeva maailmas tekivad sageli pingelised olukorrad, mis hõlmavad vähest füüsilist aktiivsust. Treening võib selle lisaenergia ära kasutada.

Kuigi adrenaliin võib keha ellujäämisel mängida võtmerolli, võib see aja jooksul põhjustada ka kahjulikke tagajärgi. Pikaajaline ja kõrgenenud hormooni tase võib avaldada südamelihasele tohutut survet ja võib mõnel juhul põhjustada südamepuudulikkust. Lisaks võib see põhjustada hipokampuse kokkutõmbumist. Kõrge adrenaliini sisaldus veres võib põhjustada unetust ja närvide närvilisust ning on sageli kroonilise stressi näitaja.

Meditsiinilised kasutused

Esmakordselt 1904. aastal sünteesitud adrenaliin on tavaline anafülaksia, tuntud ka kui anafülaktiline šokk, ravimeetod. Seda saab kiiresti manustada inimestele, kellel on raskete allergiliste reaktsioonide nähud, ja mõned teadaolevalt raskete allergiatega inimesed kannavad hädaolukorras epinefriini automaatsüstereid. Nendele isikutele peab annuse eelnevalt määrama litsentseeritud meditsiinitöötaja ning andma juhiseid selle kohta, kuidas ja kus seda manustada.

Adrenaliin on ka üks peamisi ravimeid, mida kasutatakse madala südame väljundi (südame pumpatava vere hulga) ja südameseiskumise raviks. See võib stimuleerida lihaseid ja tõstab inimese südame löögisagedust. Lisaks aitab see vere kontsentreerimisel elutähtsatesse organitesse, sealhulgas südamesse, kopsudesse ja aju, suurendada inimese täieliku taastumise võimalusi.