Mis on adenosüülkobalamiin?

Adenosüülkobalamiin on üks kahest vitamiini B12 aktiivsest vormist. See mängib olulist rolli vere tootmisel ning aju- ja närvisüsteemi normaalse talitluse tagamisel inimkehas. Tuntud ka kui kobamiid või dibenkosiid, esineb adenosüülkobalamiin looduslikult loomse päritoluga toiduainetes, nagu kala, liha, munad ja piim. B12-vitamiini sünteesitakse kaubanduslikult toidulisandina kasutamiseks bakteriaalsete ensüümide tootmise protsessis. Adenosüülkobalamiini puudus võib inimestel põhjustada mitmesuguseid häireid, sealhulgas kahjulikku aneemiat, infektsioone, väsimust ja depressiooni.

Vitamiin B12 esineb inimkehas aktiivselt adenosüülkobalamiini ja metüülkobalamiini kujul. See kompleksne vitamiin on oluline toidukomponent ja mängib olulist rolli mitmetes olulistes bioloogilistes funktsioonides. Nende hulka kuuluvad rakkude ainevahetus, DNA süntees, energia ja vere tootmine, rasvhapete süntees ning terve aju ja närvisüsteemi toimimine. Adenosüülkobalamiin esineb looduslikult paljudes loomadest saadud toiduainetes, nagu munad, piim, liha ja kala. Vitamiini sünteetilisi vorme toodetakse bakteriaalsetest ensüümidest ja nende hulka kuuluvad tsüanokobalamiin ja hüdroksokobalamiin.

Need sünteetilised variandid moodustavad aluse B12-vitamiini toidulisanditele, mis on olulised neile, kellel on selle aine vaegus. B12-vitamiini toidulisandid on eriti väärtuslikud sellistele rühmadele nagu veganid, kelle toidust ei ole tavaliselt B12-vitamiini rikkaid loomseid tooteid. Teised rühmad, kes võivad toidulisanditest kasu saada, on endised suitsetajad, eakad ja need, kes põevad aneemiat, HIV-i, tinnitust, bursitismi ja nõgestõbi. Rasedad naised kannatavad sageli B12-vitamiini puuduse all ja võivad kasu saada ka adenosüülkobalamiini täiendavast võtmisest.

Piisava vitamiinitaseme säilitamine on oluline tegur nende jaoks, kelle toiduga tarbimine või olemasolevad haigusseisundid ohustavad vitamiinipuudust. Madal vitamiini sisaldus kehas võib põhjustada tõsiseid ja pöördumatuid kahjustusi ning isegi väikesed B12 taseme kõikumised võivad põhjustada tõsiseid kõrvalmõjusid. Nende hulka kuuluvad mäluhäired, depressioon, krooniline väsimus ja isegi psühhoosi sümptomid. Adenosüülkobalamiini puudus võib samuti põhjustada närvikoe fibrilise skleroosi. Kõige tavalisem B12-vitamiini puuduse sündroom on aga Biermansi tõbi või kahjulik aneemia.

Vitamiin B12 on saadaval tableti kujul või süstina ning seda kasutatakse ka paljude toiduainete, näiteks hommikusöögihelveste, rikastamiseks. Täiskasvanutele on B12-vitamiini soovitatav toidukogus vahemikus 2–3 mikrogrammi päevas. Soovitatav annus naistele raseduse ja imetamise ajal on vastavalt 2.6 ja 2.8 mikrogrammi päevas. Adenosüülkobalamiinil on väga madal toksilisus ja allergilised reaktsioonid on haruldased. Sellegipoolest tuleb enne selle toidulisandina võtmist konsulteerida arstiga.