Adeelia pingviin (Pygoscelis adeliae) on linnuliik, kes elab Antarktika rannikul ja lähedalasuvatel saartel, eriti Rossi saarel. See on kõigist merelindudest üks lõunapoolsemaid elupaiku. Adelie pingviinile andis 1830. aastal oma naise järgi nime Prantsuse maadeavastaja Jules Dumont d’Urville.
Adeelia pingviin on üks kolmest perekonna Pygoscelis elavast liigist, teised on lõuapingviin (Pygoscelis adeliae) ja Gentoo pingviin (Pygoscelis adeliae). Kõik kolm liiki elavad Antarktika piirkonnas ja on ühiselt tuntud kui harjasaba-pingviinid. Adelie pingviinid on sotsiaalsed loomad, kes elavad ja otsivad toitu rühmades. Nad võivad olla väga agressiivsed teiste pingviinide suhtes, kes nende territooriumile tungivad või nende pesadest kive välja varastavad.
Adelie pingviinid kuuluvad väiksemate pingviiniliikide hulka, nende kõrgus on 18–30 tolli (46–75 cm) ja kaal 8.6–12.8 kg. Nende sabad on veidi pikemad kui teistel pingviiniliikidel. Adelie Penguinil on stereotüüpne pingviini välimus, mustad suled peas ja seljas ning valged suled ees. Liigil on ka valged rõngad silmade ümber ja punane nokk, mis on enamasti kaetud mustade sulgedega.
Ükski harjasaba-pingviiniliik pole praegu ohustatud ega ohustatud ning 38 koloonias elab üle viie miljoni Adelie pingviini. Adeelia pingviinide populatsioon on aga viimase 65 aasta jooksul vähenenud 25% elupaiga ja toiduallika vähenemise tõttu. Adelie pingviinide saagiks on skua, suur lendav merelind.
Adelie pingviinid pesitsevad vahetult enne detsembrit, aasta kõige soojemat kuud Antarktikas. Jäävabadele pesitsusaladele jõuavad nad oktoobris või novembris ja ehitavad kividest pesasid. Vanemad hauduvad kordamööda muna; kui üks hoiab muna soojas, siis teine lahkub toituma. Adelie pingviini toitumine tibude kasvatushooajal koosneb olenevalt asukohast peamiselt hiilgedest, hõbekaladest ja kalmaaridest. Märtsis naasevad pingviinid koos poegadega merre, kus nad elavad ülejäänud aasta merejääl.