ActiveX programmeerimine on Ameerika arvutitarkvarafirma Microsofti välja töötatud raamistik. See raamistik võimaldab ActiveX-moodulitel, skriptidel ja programmidel eksisteerida teistes rakendustes. See ei mõjuta keeli, milles need teised rakendused on kirjutatud, kuna ActiveX-i osa muutub väga vähe. Kuigi raamistikku kasutatakse laialdaselt Microsoft Windowsi arvutioperatsioonisüsteemis, töötab see ka muudes keskkondades. Oma ajaloo jooksul on tehnoloogia sattunud kriitika alla Interneti monopoliseeriva tööriistana ja arvutiturberiskina.
Tehnoloogia, millest lõpuks sai Active X, oli Windowsi esimestes versioonides olemas. Tehnoloogia kasvas välja erinevate Microsofti programmeerimismeetodite, nagu komponentide objektide modelleerimine, objektide linkimine ja manustamine ning Microsofti alusklasside kombinatsioonist. Need erinevad programmeerimistehnoloogiad ja spetsifikatsioonid on Windowsi loomisel kesksel kohal.
Kõigi nende erinevate programmeerimisideede koostoime lihtsustamiseks töötas Microsoft 1996. aastal välja ActiveX-i. Lisaks põhiraamistikule andis ettevõte välja ka mitu programmeerimisviisardit, -klassi ja keelelaiendust. See väljalase langes kokku veebibrauseri Internet Explorer 3.0 väljalaskega, millel oli veebilehtedele manustatud ActiveX-i loomulik tugi. Väljaande idee oli lihtsustada veebiprogrammeerimist, luua rikkalikum veebikeskkond ja arendada interaktiivseid veebitööriistu.
ActiveX-i saab kasutada peaaegu kõigi veebiülesannete jaoks. Tüüpilised rakendused hõlmavad teabe sorteerimist ja kuvamist, kasutajaandmete kogumist ning interaktiivsete veebinuppude ja akende loomist. Need rakendused laaditakse kasutaja arvutisse alla, kui ta esimest korda lehele siseneb. Seejärel töötab moodul nagu tavaline programm veebibrauseri ajutisest salvestusruumist.
ActiveX-i ümber on olnud poleemikat alates selle kasutuselevõtust. Paljud probleemid tulenevad selle tajutavast eksklusiivsusest Internet Exploreri ja Windowsi platvormi suhtes. Teine peamine kaebus tuleneb selle esialgsest turvalisuse puudumisest.
ActiveX oli peamine punkt paljudes Microsofti puudutavates ebaausa konkurentsi aruteludes, kuna programmeerimine põhineb Windowsi tehnoloogial ning on selle operatsioonisüsteemi ja selle sisemise veebibrauseri Internet Exploreri jaoks omane. Mõned väidavad, et see tähendab konkurentsi mahasurumist. Tehnoloogia on nüüd saadaval ainult Internet Exploreris, kuid paljudel teistel suurematel veebibrauseritel on lisandmoodulid, mis pakuvad neile selle funktsionaalsust.
Teine vaidluspunkt käsitles ActiveX-i turvalisust. ActiveX-i varased vormid võimaldasid programmidel end ise alla laadida ja käivitada ilma kasutajaga suhtlemata. Nendest programmidest sai alguse suur hulk pahavara, mida nimetatakse pahavaraks. Microsoft on aastate jooksul püüdnud suure eduga takistada pahatahtlike programmide töötamist ActiveX-i kaudu. Kuigi turvaprobleeme pole kõrvaldatud, väidavad paljud valdkonna töötajad, et need on oluliselt paremad kui algselt.