Acinetobacter baumannii on Acinetobacter perekonda kuuluv bakter, mis võib olla ohtlik inimestele, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem, põhjustades oportunistlikke infektsioone, mis võivad lõppeda surmaga, kui patsient ei saa agressiivset ravi. Üks suuremaid probleeme Acinetobacter baumannii ravimisel on see, et bakter on loomulikult resistentne mitmete antibiootikumide suhtes, mistõttu on raske leida raviskeemi, mis seda nakatunud patsiendil tõhusalt ründaks.
See bakter on gramnegatiivne ja aeroobne, vohab paljudes erinevates keskkondades. See on looduses laialt levinud, kasvab nii kuivades kui ka märgades tingimustes ning tavaliselt kasvatatakse seda tervetelt inimestelt, mis illustreerib tõsiasja, et inimesed võivad bakterit edasi kanda ilma nakkusi kogemata. Kui kandjad sisenevad haavatavate patsientidega haiglasse, hooldekodusse või sarnasesse keskkonda, võivad nad edasi anda Acinetobacter baumannii, põhjustades tõsiseid infektsioone. Õed ja teised tervishoiuteenuse osutajad kannavad sageli Acinetobacter baumannii ja muid selliseid baktereid, kuna nad puutuvad kokku paljude patsientidega.
Infektsioon algab tavaliselt kopsudest bakteri sissehingamise või ventilaatoril viibimise tagajärjel ning seda seostatakse ka kateetriinfektsioonidega. Kui Acinetobacter baumannii’l lastakse kasvada, levib see aeglaselt teistesse kehapiirkondadesse, koloniseerides elundid ja lõpuks surma. Acinetobacter baumannii peetakse superbakteriks, kuna see on paljude antibiootikumide suhtes resistentne ja seetõttu tuleb nakatunud patsiente hoolikalt jälgida.
Paljud tõsised Acinetobacter baumannii infektsioonid on olemuselt haiglased, mis tähendab, et need saadi haiglas või tervishoiuasutuses. Nosokomiaalsete infektsioonide riski saab vähendada, kui järgite hoolikalt sanitaarprotokolle, nagu kätepesu, ruumide põhjalik pühkimine ning instrumentide ja voodipesu puhastamine tehnikatega, mis muudavad need steriilseks. Need meetodid võivad tunduda lihtsad, kuid praktikas võib kiires haiglas olla neid raske järgida, mille tulemuseks on haiglas omandatud infektsioonid.
Selle patogeense bakteriga nakatumise ravi nõuab antibiootikumikuuri alustamist, patsiendi ravivastuse jälgimist ja patsiendi meditsiinilist toetamist ravi ajal, et hoida teda võimalikult stabiilsena. Kui antibiootikum ei tundu olevat efektiivne, tuleb kasutada uut ravimit, et näha, kas see hävitab bakterit edukalt. Haiglad võivad valida ka patsiendi bakterite kasvatamise, et testida laboris potentsiaalseid antibiootikume ja jälgida Acinetobacter baumannii nakkusi, uurides tähelepanelikult tüvesid, millega patsiendid on nakatunud, et selgitada nende päritolu ja levikut.