Abiverb on verbi tüüp, mida kasutatakse teise verbi muutmiseks või kaasamiseks, mida nimetatakse põhiverbiks, et muuta selle verbi tähendust või kavatsust. Need on sageli tegusõnad, mis võivad mõnes kasutuses olla põhitegusõnadeks, kuid mõnes teises kasutuses abistavad tegusõnu. Seda tüüpi abitegusõna kasutatakse sageli põhiverbi ajavormi muutmiseks. Mõnda abiverbe ei kasutata kunagi põhiverbidena, näiteks modaalverbe, mida saab kasutada luba, võime või toimingu tõenäosuse näitamiseks või taotlemiseks.
Abitegusõna või abiverbi, mida nimetatakse ka abiverbiks, kasutatakse koos põhiverbiga, et muuta või muuta põhiverbi konkreetset tähendust. Abitegusõnade üks levinumaid kasutusviise on põhiverbi ajavormi muutmine konkreetses lauses. Tavaliselt tehakse seda kas verbiga “on”, mida sageli seostatakse mõistega “olema”, või verbiga “on”.
“On” või “olla” on mõiste, mida leidub paljudes erinevates keeltes ja see on üks olulisemaid ja levinumaid tegusõnu inglise keeles. Kuigi seda saab kasutada põhiverbina, näiteks lauses “kass on karvane”, võib see olla ka abitegusõna. Abitegusõnana kasutamisel loob “on” tavaliselt kas passiivse hääle või olevikulause progressiivse aspekti. Passiivne hääl luuakse siis, kui millegi peale hakatakse tegutsema, selle asemel et sooritada tegevust, näiteks “Mees viskas palli”, mis on passiivne, võrreldes toiminguga “Mees viskas palli”.
Kuigi passiivset häält peetakse enamikus kirjaviisides tavaliselt aktiivsest häälest madalamaks, saab sõna “on” kasutada ka põhiverbi jaoks progressiivse oleviku loomiseks. Lauses “Naine jookseb iga päev” viitab põhiverb lihtsalt sellele, et ta jookseb, ilma et oleks märkinud, millal see võib juhtuda. Kui lauses on kasutatud abitegusõna “on”, et muuta lause lauseks “Naine jookseb”, siis näitab see, et tegevus toimub hetkel progresseeruva hääle tõttu. Täiuslik minevikuvorm luuakse peaaegu samal viisil, kuid kasutab sõna “on” asemel sõna “on”, näiteks “koer on iga päev praadi söönud, mis teeb ta üsna õnnelikuks”, osutamaks käimasolevale tegevusele, mis toimus minevikus, kuid tekkis. hetkeseisund.
Modaalsuse tähistamiseks kasutatakse tavaliselt ka abiverbi, mida sageli nimetatakse modaalverbiks. Selles kasutuses muudab abitegusõna põhiverbi, näidates luba, võimet või tõenäosust. Näiteks inglise keeles viitab modaalverb “may” tavaliselt loale sellises avalduses nagu “võite süüa viimast kooki”. Teiste levinud modaalverbide hulka kuuluvad “saab”, mis näitab võimet lauses, nagu “ma võin väga kiiresti joosta” ja “peaks”, “peab” ja “võib” näidata tõenäosust avalduses nagu “Ma pean selle arve maksma”. ja ma peaksin ostma uued kingad.”