Mis on Aafrika ksülofon?

Aafrika ksülofon on puidust valmistatud haamer või löökpill, mis tekitab hulgaliselt õõnsaid helisid. Kummivasaraga vastu puitu löömine tekitab pilli heli. Ksülofoni klahvide suurus ja arv varieerub olenevalt seda tootvast Aafrika riigist. Tavaliselt mängivad Aafrika külade mehed pilli, kuigi soolisi piiranguid pole. Pillil võib olla ainult üks või mitu mängijat ja seda kasutatakse mitmesuguste hõimutantsude või rituaalide jaoks.

Aafrika ksülofoni varased versioonid valmistati puidu ja kõrvitsate kokku nöörimise teel. Külaelanikud röstisid puitu ja vormisid soovitud tooni saavutamiseks üksikuid kange. Pärast puidu kujundamist valisid nad hoolikalt kõrvitsad ehk resonaatorid, et saada puitvarraste suurust ja saavutada vajalik võti. Nad kogusid herilasevaha ja reguleerisid sellega resonaatori suudmes oleva instrumendi klahvitooni. Külaelanikud kogusid metsikutelt roomavatelt taimedelt kummiseid lehti ja kasutasid neid puidu löömiseks kasutatavate vasarate valmistamiseks.

Mõiste ksülofon tähendab “puidust heli” ja Aafrika ksülofon on oma nime saanud selle tekitatava heli järgi. Puitvarraste pikkus määrab helikõrguse, kusjuures pikemad latid annavad madalamaid toone ja lühemad vardad annavad kõrgemaid toone. Ksülofoni mängimiseks kasutatavad vasarad mõjutavad ka instrumendi tekitatavat heli. Pehmemad vasarad tekitavad ümara tämbri ja õrna heli, samas kui kõvemad vasarad ereda ja kriiskava tämbri.

Aafrika ksülofonil on ebaselge ajalugu, mis ulatub tagasi iidsetesse perioodidesse. Mõned teadlased väidavad, et iidsed, Aafrika ja Aasia ühiskonnad leiutasid ksülofoni versioonid ilma teise mõjuta. Tõendid kinnitavad, et ksülofon pärines Kagu-Aasiast. Aastal 500 pKr sisenesid Aasia rahvad Aafrikasse, tuues kaasa ksülofoni. Paljud teadlased usuvad tõenäoliselt teist versiooni Ida-Aasia ksülofoni ja Aafrika ksülofoni sarnasuste tõttu.

Aafrika külaelanikud kasutasid ksülofoni erinevatel tseremoniaalsetel eesmärkidel. Sageli kasutasid külaelanikud ksülofoni suurtes orkestrites või ansamblites, mis koosnesid muudest puidust ja kõrvitsatest pillidest. Nad mängisid pilli hõimutantsudel, et taasesitada muusikaliselt ajaloolisi sündmusi või edastada hõimulugusid. Nad kasutasid ksülofoni ka pidulikel puhkudel, nagu pulmad, religioossed tseremooniad või sõjatantsud. Matustel või muudel leinastel sündmustel mängib üks inimene ksülofoni, kasutades kurbuse edasiandmiseks pilli pehmemaid toone.