Kiiret juurdepääsu kõne- ja andmetehnoloogiale tuntakse 3G-teenusena, kuna seda peetakse mobiilsidetehnoloogia kolmandaks põlvkonnaks. Selle teenuse toimimiseks on vaja 3G-võrku. See pakub edusamme 1G- ja 2G-võrkudes, näiteks multimeediumirakendusi, nagu video- ja lairibateenused.
3G-teenus põhineb Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu poolt välja töötatud standarditel, mida tuntakse IMT-2000 kriteeriumina. Telefoniteenus ise saab kasu paremast levialast ja laiemast ligipääsetavusest. Lisaks on andmeedastuskiirused paremad kui sissehelistamiskiirused ja paremini kooskõlas kaabelmodemi tehnoloogiaga.
Statsionaarse kasutaja minimaalne kiirus on 2 megabitti sekundis. Liikuvas sõidukis saavad kasutajad 348 kilobitti sekundis. Ideaalsetes tingimustes pakub 3G-teenus allalaadimiskiirust 14.4 megabitti sekundis. Üleslaadimiskiirus on umbes 5.8 megabitti sekundis.
3G-teenuse põhikomponent on mobiiltelefonilt mobiilile kõne edastamine. Selle protsessi käigus saadetakse kolm teabekihti. Esimene kiht on tegelik häälteave. Teine kiht on juhtülekanne, et hoida kvaliteeti kõrgel. Viimane kiht on ühenduse põhiteave, mis hoiab ära kõne katkemise.
Kuigi WiFi-tehnoloogia ja 3G-teenuste vahel on mitmeid sarnasusi, on siiski mõned selged erinevused. WiFi loodi, et võimaldada suure ribalaiusega andmeedastust väikese vahemaa kaudu. See muudab selle ideaalseks kohalikuks ühendamiseks suuremate võrkudega. 3G-võrgud kasutavad suuri satelliidipõhiseid ühendusi, mis ühenduvad telekommunikatsioonitornide süsteemiga. See tähendab, et ulatus on palju suurem kui teistel tehnoloogiatel.
Esimesed riigid, kes selle teenusevõimaluse kasutusele võtsid, olid Jaapan ja Lõuna-Korea, kus 3G moodustab praegu ligi 70 protsenti võrkudest. Euroopa ja Põhja-Ameerika, eriti Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide ettevõtted, on neid teenuseid rakendanud ka suurele osale äriklientidest.
Paljud riigid, nagu Hiina ja Indoneesia, on litsentsipiirangute ja süsteemi kogumaksumuse tõttu 3G-teenuse juurutamist edasi lükanud. 2G kasutab teist raadiosagedust, mis tähendab, et selle teenuse kasutamiseks on vaja kõiki uusi seadmeid ja infrastruktuuri.
Selle teenusega seoses on ka mitmeid turvaprobleeme. Mobiilsidevaheline suhtlus kasutab krüptimist, et hoida side ja andmevahetus pealtkuulamise eest varjatuna. 3G-võrgu suurus ja ulatus nõudsid uut tehnikat, mida tuntakse kui KASUMI plokkrüpto. Sellel krüptimisel on palju nõrkusi võrreldes selle eelkäija A5/1 voošifriga.