1993. aasta keemiarelvade konventsioon on keemiarelvade keeld, mille kehtestas ÜRO-le 1992. aastal desarmeerimiskonverents ja mis avati allakirjutamiseks 1993. aasta alguses. Praeguseks on 183 ÜRO poolt tunnustatud osalisriigist 195 alla kirjutanud ja ratifitseerinud. keemiarelvade keelustamise konventsioon ja veel viis on sellele alla kirjutanud, kuid pole veel ratifitseerinud. Selle konventsiooni eesmärk on hävitada kõik keemiarelvade varud üle maailma ning takistada selliste relvade kasutamist kõigil allakirjutanutel.
See konventsioon on järg 1925. aasta Genfi protokollist, mis keelas keemia- ja bioloogiliste relvade kasutamise sõjapidamises. 1960. aastatel viis kasvav huvi desarmeerimise vastu desarmeerimiskomitee loomiseni, mis keskendus lepingute sõlmimisele, millele ÜRO liikmed võiksid alla kirjutada. See konkreetne leping jõustus 1997. aastal eesmärgiga hävitada 2007. aastaks kõik varud ja rajatised; seda eesmärki ei saavutatud, kuid on tehtud märkimisväärseid edusamme.
Keemiarelvade konventsiooni tingimuste kohaselt ei või allakirjutanud riigid arendada, toota, omandada, ladustada, üle anda ega kasutada keemiarelvi. Nad on kohustatud hävitama kõik keemiarelvade varud koos nende tootmiseks kasutatavate rajatistega; neid rajatisi saab ka tõendatavalt tsiviilkasutuseks muuta. Allakirjutanud vastutavad ka kõigi keemiarelvade hävitamise eest, mille nad võivad teistesse riikidesse jätta.
Konventsiooni jõustab Haagis asuv sõltumatu rahvusvaheline agentuur Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon. See organisatsioon kontrollib riike perioodiliselt, et hinnata nende edusamme, pöörates erilist tähelepanu Ameerika Ühendriikidele, Venemaale, Albaaniale, Liibüale ja Indiale, kõigile riikidele, kellel on keemiarelvade konventsiooni ratifitseerimisel lubatud keemiarelvavarud. 2008. aasta seisuga oli ainult Albaania hävitanud kõik oma varud.
Keemiarelvade konventsioon tunnustab ka kolme erinevat keemiarelvade klassi. I nimekirja kuuluvad relvad on relvad, millel on ainult pahaloomuline sõjaline kasutus, näiteks närvimürgid. II loendi kemikaalide kaubanduslik kasutus on piiratud, seega ei ole need täielikult keelatud, kuigi juurdepääs on kontrollitud. III nimekirja kuuluvad kemikaalid, mida saab kasutada keemiarelvana, kuid millel on ka suur hulk kaubanduslikku ja tsiviilotstarbelist kasutust; nende materjalide varusid jälgitakse tagamaks, et nende kasutamine on seaduslik.