Ribosomaalne ribonukleiinhape (rRNA) moodustab osa keha protsessist valkude valmistamiseks geneetilisest teabest. Seega on rRNA üks ribosoomide struktuurimaterjale, mis aitavad valke ehitada. Eukarüootsete ehk loomsete rakkude ribosoomidel on kaks peamist alaühikut ja 18s rRNA moodustab osa väiksemast osast. 18s rRNA geeni järjestust kasutatakse ka eukarüootsete organismide paigutamiseks evolutsioonipuule.
Teadlased jagavad rakuelu eukarüootideks ja prokarüootideks. Eukarüootid on olendid nagu loomad, kelle geneetiline teave on pakitud rakkude suletud tuumadesse. Prokarüootid on eluvormid nagu bakterid, mis ei piira geneetilist teavet väikesesse ruumi. Mõlemad vormid kasutavad valkude ehitamiseks ribosoome, kuid 18s rRNA molekuli leidub ainult eukarüootides.
Ribosoomid on struktuurid, mis kleepuvad teatud valku kodeerivate teabeahelate külge. Seal aitavad nad selle valgu ehitamiseks kokku viia sobivad väiksemad molekulid. Iga ribosoom koosneb valgu ja ribosomaalse RNA molekulide segust. Eukarüootsetel ribosoomidel on kaks subühikut, milleks on 40S subühik ja 60S subühik. Vahe, kus kaks subühikut üksteisega kinnituvad, võimaldab ribosoomil infoahela külge kinnituda.
Iga subühik koosneb erinevatest rRNA molekulidest ja paljudest valkudest. Subühik 60S sisaldab üht 5S, 5.8S ja 28S rRNA molekuli ning paljusid erinevaid valke. 40S subühik sisaldab ainult 18S rRNA molekuli ja mõningaid valke.
Kõik rRNA-d nimetatakse numbrite ja tähe “S” abil. See peegeldab kiirust, millega iga rRNA settib või langeb lahusest välja tsentrifuugimisel. Sadestumise kiirust mõõdetakse Svedbergi ühikutes, mis kasutavad lühidalt S-tähte.
Kuna ribosoomid on eluks hädavajalikud, on 18s rRNA-d kodeeriva geeni järjestus organismides üsna sarnane. 18S rRNA geen sisaldab rakkudele vajalikku teavet 18S rRNA molekulide tootmiseks. Kui geen muteerub kergesti, kaoks funktsioon. Kuigi geen on konserveerunud või püsinud aastatuhandete jooksul üsna muutumatuna, on sellel siiski piisavalt pisikesi variatsioone, et teadlased saaksid võrrelda erinevate organismide järjestusi.
Vaadates väikseid erinevusi geeni 18S järjestuses, saab geneetik aru saada, kui tihedalt seotud liigid on. Ta oskab hinnata ka evolutsiooniajaloo ajahetke, mil iga liik hargnes üksteise esivanematest eemale. Seetõttu on geen 18S kasulik vahend eukarüootsete organismide evolutsiooni koondamiseks.