Teise maailmasõja ajal pidas Saksamaa natside sõjavägi Poolat Varssavit nende laienemisplaanide ja juutide genotsiidi vastu suunatud vastupanu keskpunktiks. Saksamaa oli 1944. aastaks, mil toimus Varssavi ülestõus, Poolat juba mitu aastat okupeerinud. Veidi üle kahe kuu asus Poola Vastupanu Koduarmee sakslaste vastu võitlema, püüdes vabastada Varssavi Saksa okupatsiooni alt. Kui Varssavi ülestõusu üldiselt kustutasid natsid, oli see sündmus oluline Poola ja Nõukogude Liidu sõjajärgsete suhete kujundamisel ning sellel oli tagajärgi, mis ületasid selle lühikese kuuekümne kolme päeva.
Poola Vastupanu Koduarmee oli Varssavi ülestõusu kavandanud juba tükk aega, enne kui tegelik sündmus aset leidis. Nende eesmärk oli töötada Poola vabastamise nimel, aga ka edendada Poola suveräänsust sõjajärgsel ajastul. Nagu Poola väed seda nägid, oleks Varssavi ülestõusu võtmeks lääneliitlasvägede, sealhulgas USA ja Suurbritannia osalemine. Varssavi ülestõusu lähenedes sai selgeks, et liitlasväed ei jõua õigeks ajaks Poolasse, et lahingus osaleda. Selle asemel oleks Nõukogude armee lähemal ja võimekam võitluses kaasa aitama.
Nõukogude võim keeldus osalemast Varssavi ülestõusu kavandamises ja elluviimises, kuid pingestas veelgi niigi nõrku suhteid poolakate ja nõukogude vahel. Samal ajal kui poolakad ja nõukogud võitlesid ühise vaenlase – sakslaste – vastu, lõppesid nende sarnasused sellega. Poola Vastupanu Koduarmee soovis seada Poolale sõjajärgse vabaduse suveräänse riigina, millel oli läänelikumal mudelil põhinev demokraatlik valitsus. Nõukogude võim tahtis luua kommunistliku, nõukogude-meelse valitsuse, mis vastaks nende vajadustele Euroopas sõjajärgsel ajal. Selle ideoloogilise kokkupõrke ja muude põhimõtteliste erinevuste tõttu ei sõlminud poolakad ja nõukogud liitu.
1944. aasta suvel, kui Nõukogude armee ületas sakslaste vastu suunatud pealetungmissioonil Poola piiri, algatas Poola Vastupanu Koduarmee Varssavi ülestõusu. Esimese paari päeva jooksul saavutas Poola armee suure osa linnast kontrolli. Nad olid aga alavalminud ja silmitsi paljude tagasilöökidega, millest olulisim oli Nõukogude vägede puudumine. Ülestõus pidi kestma vaid paar päeva, kuid võitlus kestis selle asemel nädalaid. Kuigi toetus lõpuks saabus, ei olnud see piisavalt suur, et ülestõus õnnestuks. Sakslased said abiväge ja tõrjusid poolakatele vastu ning tekkis ummik. Ülestõus lõppes lõpuks kurnamissõjaga, milles sakslastel oli ülekaal.