Pikk jalutuskäik viitab konkreetselt navahode armee sunnitud marsile nende kodumaadest New Mexico lääneosas, Arizonas, Utah’s ja osades Colorado osades New Mexico kaguosas asuvasse reservaati. Enamik pikale jalutuskäigule sunnitud navahodest kogunes Arizonas Fort Defiance’i ümbrusesse. Mõned neist põgenesid Suurde kanjonisse, kuid sõjaväe sundis üle 8000 inimese ümber asuma Fort Sumneri ümbrusesse.
Pikale jalutuskäigule järgnes nii armee kui ka navahode korduv vaenutegevus. Tagantjärele mõeldes olid aga korduvad lepingute rikkumised ja toime pandud julmused üldiselt USA poolel. Navaho haarangud Fort Defiance’i korraldati peamiselt pärast lepingute või armee konkreetsete vägivallaaktide mittejärgimist. 1861. aastaks sõlmiti leping navaho maa austamise ja kaitsmise kohta. Seejärel rikkus seda peaaegu kohe New Mexico vabatahtlike miilits, kes tungis navahode laagritesse ning hävitas talud ja vara.
Kuigi Kit Carsonit seostatakse üldiselt Long Walkiga, tellis Long Walki kindral James Carlton. Kindral Canbyt seostatakse ka navaho elanikkonna ümberpaigutamise ideega, et peatada mõlema poole rüüsterüüs. Kit Carson aga jälgis kõigepealt pikka jalutuskäiku, hävitades suure osa navahode maast, valdustest ja eluruumidest, et saavutada nõudeid.
Paljude jaoks kulus 1863. aasta pika jalutuskäigu läbimiseks üle 20 päeva. Hinnanguliselt hukkus Pikal jalutuskäigul 200–300 inimest. Mõned ütlevad, et 300 miili (482.80 km) teekonna iga miili kohta suri üks inimene. Ümberpaigutamine oli algselt kavandatud umbes 5000 inimesele ja seega jäi Pika jalutuskäigu ellujäänute jaoks vähe maad. Lisaks ei olnud see haritav maa, millega navahod olid harjunud, vaid hoopis andestamatu maa. Navaho jutustused räägivad vee kibedast maitsest ja maa julmusest.
Järgnevatel kuudel põhjustasid põllumaa puudumine ja halb vesi nälgimist ja haigusi, vähendades veelgi navahode populatsiooni. Arvatakse, et selleks ajaks, kui navahod suutsid 1868. aastal oma kodumaale naasta, oli terve veerand pika jalutuskäigu ette võtnud navahodest surnud raskuste tõttu uuel maal.
Maa puudumise tõttu usuvad paljud, et navaho hõim sai tihedamalt seotud. Põlisameeriklastena on neil hõimumaade omamisel ja nende suurendamisel olnud suurem edu kui enamikul. Pikk jalutuskäik jääb aga nii navajode kui ka ameeriklaste meeleheite ja kurbuse mälestuseks.