Meiji periood on termin, mida kasutatakse keiser Meiji 45-aastase valitsemisaja tähistamiseks Jaapanis aastatel 1868–1912. Meiji periood tähistas Tokugawa šogunaadi lõppu ja oli suur nihe Jaapani kultuuris. Meiji perioodi nimetatakse mõnikord “valgustatud valitsemise perioodiks” Jaapani õiguse, ühiskonna, valitsuse ja majanduse suurte reformide tõttu, mis toimusid Meiji valitsusajal.
Meiji perioodi esimene reform oli viie harta vanne, mis kehtestati 1868. aastal. Viie harta vande eesmärk oli selgelt väljendada Meiji valitsuse eesmärke, et tõsta avalikku arvamust ja toetada valitsust. Viie harta vanne sisaldas sätteid, mis dikteerisid esinduskogu moodustamist, kõigi klasside kaasamist valitsuse otsustesse, sotsiaalse ja ametialase liikuvuse vabadust, õigussüsteemi reforme, et asendada vananenud tavad õiglasema esindatusega, ja suuremat pühendumist haridusele. ja teadmisi. Viie harta vanne sillutas teed demokraatlikumale valitsusvormile ja põhiseadusele, mis dikteerib selle valitsuse tingimused.
Valitsevad klassid tegid Meiji perioodi ajal läbi radikaalsed muutused, uued auastmed loodi inimestele, kes olid keisri heaks teenistusi teinud. Endine daimyo ehk feodaalsete juhtide ja samuraide süsteem asendati sarnase süsteemiga nagu Inglismaal, kus olid printsid, markiisid, krahvid, vikontid ja parunid. Vaid 500 endistest valitsevatest klassidest valiti aadlike edetabelisse ja paljud endised daimyod leidsid end pigem oma endiste valduste valitsejatena, mitte absoluutsete valitsejatena.
Maaomandid muutusid ka Meiji perioodi ajal, kusjuures endised daimyo ja valitsevate klasside valdused läksid tagasi keisrile. Lõpuks seadustati maa eraomand ning omandi kodifitseerimiseks kehtestati maksuseaduste ja maamõõtmise süsteem. Erakodanikud said maad omada ja parandada, suurendades seeläbi sotsiaalse mobiilsuse potentsiaali.
Meiji periood tähistas ka tõuget esindusliku valitsuse poole ja asutati piiratud esindajatekoda koos keisri nõunike kabinetiga. Keisril oli endiselt ülim võim, kuid rahval oli valitsuse üle suurem mõju kui feodaalse Tokugawa šogunaadi ajal. Valitsusel oli ka eakaaslaste koda, mis koosnes nimetatud aadlikest ja Meiji põhiseadus oli Jaapanis kuni 1947. aastani peamine juhtdokument. Kuigi Meiji valitsuses oli palju vigu, tähistas see positiivset sammu kõigi kodanike võrdse esindatuse suunas. Ka Jaapanis hakkas sel perioodil olema parteisüsteem ja erakondi tunnistati valitsuse oluliseks osaks.
Meiji periood tähistas ka Jaapanis tohutuid tehnoloogilisi edusamme, mille põhjustas osaliselt välisekspertide palkamine, et aidata jaapanlasi kaasaegsete tehnoloogiliste süsteemide loomisel. Jaapan saatis ka noori välismaale inglise keelt õppima ja teisi rahvusi avastama, et seejärel oma teadmisi riigi täiustamiseks tagasi tuua. Peagi kontrollis Jaapan suuremat osa Aasia tööstuskaupade turust, tõstes end suhtelise lihtsuse positsioonist juhtiva riigi omaks. Selle tulemusena laienes Jaapan ka varem Euroopa domineeritud turgudele üle maailma.
Lisaks majanduse moderniseerimisele moderniseeris Jaapan Meiji perioodil ka sõjaväge, saates kadette välismaale väljaõppele ning organiseerides palju tõhusama ja kõrgema ettevalmistusega sõjaväe. Sellel militariseerimisel olid hiljem traagilised tagajärjed, kuna Jaapan hakkas kahekümnendal sajandil jõudma suurema impeeriumi poole. Meiji periood tähistab pöördepunkti Jaapani ajaloos, mil rahvas sisenes kaasaegsesse maailma ja muutus väga lühikese aja jooksul väga piiravast feodaalühiskonnast majanduslikuks ja sõjaliseks jõujaamaks. Jaapanis toimunud kiired muutused olid mõnele kodanikule šokeerivad, põhjustades suure kultuurilise murrangu ja tohutu nihke Jaapani eluviisis.