Näitena jätkuvatest pingetest Lähis-Idas on Kuuepäevane sõda uurimus, kuidas alustada relvastatud konflikti ja kuidas see kiiresti lõpetada. Siit leiate teavet sündmuste kohta, mis viisid Kuuepäevase sõjani, ja selle kohta, kuidas sellel 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõjal on endiselt mõju kõigile asjaosalistele.
Kuigi poliitilised ja religioossed pinged on pikka aega olnud araablaste ja iisraellaste vaheliste suhete tunnuseks, arvavad paljud, et Kuuepäevase sõja avatud konflikti viinud tegurite juured on 1965. aastal aset leidnud sündmustes. aastal ja jätkudes kuni juunisõja väljakuulutamiseni 1967. aastal, tekitasid Palestiina rünnakud Iisraeli piiridele pingeid, mis tekkisid juba varasematest konfliktidest.
Asudes Süürias, arvati, et need piirirünnakud korraldati Palestiina Vabastusorganisatsiooni egiidi all ning need ei mõjutanud mitte ainult Iisraeli, vaid ka Jordaania ja Liibanoni. Süüria, kartes Iisraeli kättemaksu ja sissetungi, palus Egiptuse toetust. Seejärel viis Egiptus väed Siinai poolsaarelt üle ja paigutas need ümber Süüria piiride äärde. Samal ajal sõlmis Egiptus ka vastastikuse kaitselepingu Jordaaniaga, mis tagab vastastikuse toetuse Iisraeli rünnaku korral. Kolme araabia riigi vahelised kokkulepped panid aluse Kuuepäevasele sõjale.
Olles ümbritsetud neist, keda peeti Iisraeli vastase võitluse vaenlasteks, tehti otsus lüüa ja tugevalt lüüa. 5. juunil 1967 algas kolmas Araabia-Iisraeli sõda. Lühikese aja jooksul oli Iisrael vallutanud Siinai poolsaare, Jeruusalemma vanalinna, Jordani jõe läänekalda, Golani kõrgendike ja Gaza sektori. Iisraeli varajast edu Kuuepäevase sõja ajal meenutatakse Palestiina ajaloos mõnikord kui An Naksah’t või “Tagasilöögi”. Strateegia ning kõrgelt pädevate armeede ja õhujõudude kombinatsiooniga otsustas Iisrael muuta kuuepäevaseks sõjaks kutsutud sündmus lühikeseks.
Egiptuse õhuvägi sai varakult vigastada, kuna sai enne õhku tõusmist suuri kahjustusi. Samamoodi said Süüria ja Jordaania õhujõud suuri kahjustusi. Iisraeli ennetav löök oli olnud tõhus ja Kuuepäevane sõda lõppes 10. juunil 1967.
Kahjuks jätkus konflikt araabia rahvaste ja Iisraeli vahel, osaliselt okupeeritud alade pärast, mille Iisrael sõjast välja nõudis. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekkumine ei aidanud probleeme leevendada, kuna ÜRO sõbraliku lahenduse leidmise püüdluste prantsus- ja ingliskeelsed versioonid ei olnud täpselt samad. Lõpptulemus oli see, et Iisrael väitis, et järgib resolutsiooni 242 ingliskeelset versiooni ja ei näinud vajadust seda teemat edasi arutada. Veel 1982. aastal jäi probleemiks resolutsiooni küsimus.
Tõepoolest, Egiptuse, Jordaania, Süüria ja Iisraeli vahelised suhted on täna endiselt pingelised ning tegelikku lahendust pole näha. Kui kuuepäevane sõda toimis Iisraeli vahendina, mis demonstreeris oma pädevust lahingus ja strateegias ning võimaldas esimest korda enam kui 1800 aasta jooksul luua ühtse Jeruusalemma, siis muud ei saavutatud. Sellegipoolest kallutas kuuepäevane sõda Lähis-Ida jõudude tasakaalu mõnevõrra ja viis USA-s arusaamiseni, et Iisrael võib olla väga väärtuslik liitlane.