Triangle Shirtwaist Company Fire, tuntud ka kui Triangle Fire, oli kurikuulus tööstuskatastroof, mis viis suurte reformideni tuleohutuses, tehaseprotseduurides ja rõivatööliste ametiühingusse liitmises. 146 inimese elu nõudnud tulekahju sai alguse 25. märtsi pärastlõunal 1911 New Yorgis asuva Triangle Shirtwaist Company kaheksandal korrusel. Kolmnurga tulekahju nimetatakse sageli kohutavaks näiteks kohutavatest tingimustest, milles higitsehhi töötajad töötasid enne Ameerika töölisklassi suurte reformide tulekut.
Triangle Shirtwaist Company kuulusid Max Blancile ja Isaac Harrisele, kes asutasid ettevõtte, et kasutada ära 20. sajandi alguses populaarseks saanud pikkade seelikute ja pluuside ehk särgivööde kasvavat trendi. Kolmnurga tulekahju andis ränga löögi nii meestele kui ka nende ettevõttele, mis ei taastunud kunagi täielikult. Tehases töötas 500 meest ja naist, kuigi suurem osa töötajatest olid naised ning enamik kolmnurga tulekahju lõksu jäänud ja hukkunutest olid naised. Enamik töötajaid olid illegaalsed immigrandid, kes üritasid endale Ameerikas paremat elu luua ja talusid ebameeldivaid töötingimusi, sest tundsid, et neil pole muud valikut.
Enne kolmnurga tulekahju oli ettevõte juba tuntud ametiühingute ühendamise katsetele vastu seismise poolest. 1909. aastal korraldatud massiline ülelinnaline streik sai alguse Triangle Shirtwaist Factoryst ja neli kuud kestnud läbirääkimisi Rahvusvahelise Naiste Rõivaste Ametiühinguga jõudis lõpuks kokkuleppele, mida Triangle Shirtwaist Company keeldus aktsepteerimast. Streigi ajal töötasid tehases kärnad ja tigedad kaitsjad, keda hiljem süüdistati noorte streikijate rängas peksmises.
Kolmnurga tulekahju sai alguse hilisel pärastlõunal, vahetult enne vahetuste vahetust, tekstiililõikude prügikastis. Tehas asus kümnekorruselise Aschi hoone ülemistel korrustel Greene Streeti ja Washington Place’i nurgal. Kolmnurga tulekahju illustreeris rõivatöölistele juba hästi teada olevat tõsiasja – et enamik rõivavabrikuid olid potentsiaalsed tulelõksud, kus olid väga tuleohtlike tekstiilide prügikastid ja mustrid, mida ümbritsesid suitsetavad töötajad ja ületöötatud õmblusmasinad, mis mõnikord kuumenesid üle ja põhjustasid väikeseid tulekahjusid. Tegelikult oli Triangle Shirtwaist Company juba tuleohutusprobleemide tõttu viidatud.
Kui kaheksandal ja kümnendal korrusel töötasid tulekahjusignalisatsioonid, siis üheksandale korrusele ei antud hoiatust ning enamik selle korruse töötajaid ei jäänud ellu, olles lõksus kolmnurga tulekahju kuumuse, lukustatud uste ja paanika tõttu. Kõigil korrustel oli ainult üks avatud väljapääs, sest teine uks oli lukustatud, et takistada töötajatel puhkepause, varakult lahkumist või varastamist. Tuli kihutas lukustamata ustega trepikojast üles, jättes töötajad väga tuleohtlikesse tööruumidesse lõksu. Paljud neist hüppasid kuumuse eest põgenemiseks ülakorruse akendest või liftišahtist alla, mõnikord leekides.
Katusele pääsenud töötajad päästsid naaberbüroohoone töötajad ja tuletõrje, kes jõudsid sündmuskohale väga kiiresti. Tehase omanikud pääsesid katusele ja mõisteti hiljem tulekahjus süütegudes õigeks. Töörahva aktivistid olid maruvihased, nagu ka paljud seadusandjad, ja kolmnurga tulekahju tulemuseks oli lõpuks seadusandlus, mis reguleerib endiselt USA töötingimusi.