Teise maailmasõja viimastel päevadel leidis Krimmi Rivieras, merekuurordis Jaltas aset pöördeline sündmus. 4. veebruaril 1945 kogunenud sündmus, mis pidi saama rahvapäraseks nimeks Jalta konverents või Krimmi konverents, kandis sündmusele eelnenud kuudel koodnimetust Argonautide konverents. Plaan oli tuua kokku kolme tolle aja võimsaima riigi – Ühendkuningriigi, Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide – riigipead. Sündmus mõjutas märkimisväärselt sõjategevuse suunda ja kujundas paljude rahvaste saatusi.
Sel ajal osalesid Ühendkuningriik (Ühendkuningriik) ja USA (USA) juba sõjategevuses Saksamaa, Jaapani ja Itaalia teljeriikide vastu. Eelmisel kohtumisel Teheranis 1943. aastal oli suur kolmik juba koordineerinud mõningaid sõjalisi jõupingutusi, mis olid mõlemale riigile kasulikud. USA president Franklin Delano Roosevelt tuli Jaltasse lootusega, et Nõukogude Liit toetab sõjategevust Vaiksel ookeanil ja aitab Jaapanit lüüa. Nõukogude Liidu armeed olid Jalta ajal juba Saksamaa kaitsest välja murdnud ja teel Berliini.
Lisaks lootis Ühendkuningriigi peaminister Winston Churchill saada Nõukogude Liidult toetust vabadele valimistele ja Poola demokraatlikule valitsemisstiilile. Jossif Stalin otsis NSV Liidu juhina võimalust luua Ida-Euroopas puhverriike, mis oleksid Nõukogude Liidule nii poliitiliselt kui geograafiliselt kaitsvad territooriumid. Kõik kolm maailma liidrit tulid Jaltasse murega, mis oli seotud sellega, kui suur mõju on neil kõigil sõjajärgses maailmas.
Lõpuks saavutas igaüks Jalta konverentsi suurest kolmikust ühtsuse vähemalt osas, mida nad soovisid Jalta konverentsil saavutada. Nõukogude Liit sisenes Vaikse ookeani teatrisse, kuulutades Jaapanile sõja, nagu Roosevelt lootis, et Stalin teeb. NSVL ühines Ühendkuningriigi ja USA vägedega keiserliku laevastiku kukutamisel. Churchill sai lubaduse korraldada Poolas vabad valimised, mis toimusid 1947. aastal, kuigi tema lootus demokraatlikule valitsusvormile ei täitunud. 1949. aastaks oli Poola kindlalt sotsialistlik riik. Nõukogude Liit hoidis omalt poolt kontrolli Poola idaosa üle, mis loodeti tasa teha, omandades oma läänepiiridel Saksa maid. Kõik kolm lahkusid Jalta konverentsilt plaaniga alustada ülemaailmse organisatsiooni loomist, mis asendaks ebaõnnestunud Rahvasteliidu.
Jalta konverents on jätnud mitmel viisil püsiva pärandi. Saksamaa oli sunnitud läbima demilitariseerimise ja natsipartei laialisaatmise. Veel kahekümnenda sajandi lõpus eraldas Berliini müür riigi kaheks osaks, mis olid jäänused neljast algsest okupeeritud tsoonist, mis töötati välja sõjajärgse Saksamaa jaoks, kusjuures tsoone kontrollisid USA, Nõukogude Liit ja Ühendkuningriik. , ja Prantsusmaa. Poola piirid joondati ümber ja jäävad kehtima tänapäevani. Pandi alus ÜRO loomisele, mis toimib endiselt peamise foorumina, mida enamik rahvaid üle maailma kasutavad üksteisega suhtlemiseks. Algsetele viiele asutajaliikmele, kelle hulka kuulusid ka kolm suurt, anti vetoõigus nende alalise koha tõttu ÜRO Julgeolekunõukogus.
Jalta konverents pani aluse Teisest maailmasõjast taastumiseks, kuid see ei lahendanud kõiki probleeme, mis kolme konverentsil esindatud riigi vahel püsisid. Siiski mängis Jalta konverents olulist rolli sõja lõpetamisel ja aitas kiirendada ülemaailmse organisatsiooni loomist, mis oleks tõhusam kui Rahvasteliit kunagi olnud. Kuigi paljud ajaloolased seavad tänapäeval kahtluse alla meetodid, mida USA, Ühendkuningriik ja Nõukogude Liit nende eesmärkide saavutamiseks kasutavad, on tõsiasi, et nende koostöö Jalta konverentsi tulemusel tegi suure osa meie kaasaegsest maailmast võimalikuks.