Teise maailmasõja ajal koostas Adolf Hitler plaani kõigi juutide hävitamiseks Saksamaalt ja Euroopast laiemalt. Kuna töölaagrid olid juba püsti ja kogu Saksamaal ja teistes Euroopa riikides toimusid juba pogrommid, kohtusid natside juhtkonnad Wannsee konverentsil, et arutada, kuidas lõpuks välja juurida kogu Euroopa juutlus, viies lõpuks ellu plaani, mida Hitler nimetas “lõplikuks lahenduseks Juudi küsimus.” Holokaust oli selle plaani viimane etapp, kuigi see ei alanud seal. Juba enne hävitamislaagrite käivitamist seisid juudid silmitsi intensiivse diskrimineerimise, vägivalla ja sunnitööga.
Hitleri valitsuse ajal kogesid juudid Saksamaal juba repressiivseid tavasid ja kuritahtlikke rünnakuid. Pogrommid – juutide vastu suunatud massimõrvad ja mässud – olid Natsi-Saksamaal tavalised ning juute tõrjuti süstemaatiliselt kaubanduse ja valitsemise võimupositsioonidelt. Need olid Hitleri lõpliku lahenduse esimesed sammud ja kuigi Hitler ise ei sallinud organiseerimata ja kaootilisi pogromme, ei teinud ta nende peatamiseks vähe. Kui kogu Euroopas kasvas antisemiitlik meeleolu, sunniti juudid kitsastesse ja räpastesse getodesse. See oli järjekordne samm Hitleri lõpliku lahenduse poole.
Selleks ajaks, kui natside juhtkond Wannsee konverentsil kohtus, et arutada lõplikku lahendust, oli Einsatzgruppen ehk natside tapmisrühmitus juba tapnud ligi miljon juuti. Nende meetodid olid aga ebaefektiivsed, nii et natside juhtkond otsustas, et nad peavad leidma tõhusamaid viise lõpliku lahenduse põlistamiseks. Tuhanded juudid nägid nälja ja vaesuse, ülerahvastatuse ja getodes natsivägede kasvava vägivalla tingimustes ellujäämise nimel vaeva, kuid see oli ka ebatõhus viis juutide hävitamiseks. Lõpliku lahenduse arhitektid otsustasid sundida juudid töö- ja hävitamislaagritesse, luues sellega tõhusa süsteemi nii juutide hävitamiseks kui ka majanduse elavdamiseks odava tööjõuga.
Kuigi esimesed hävitamislaagrid ehitati alles 1941. aastal, on see arutluse all, kui Hitler otsustas oma plaani juudid täielikult välja juurida. Kuna lõplik lahendus leidis aset 1930. aastate algusest alguse saanud sammude jadana, on raske täpselt kindlaks teha, millal Hitleri plaan hakkas täielikult täituma. Vaatamata sellele toimusid Lõpliku Lahenduse viimased etapid hävitamislaagrites koos juutide süstemaatilise ja pideva tapmisega gaasikambri, laskekomando, sunnitöö või muul ebainimlikul viisil. Seda viimast etappi – holokausti ennast ja hävitamislaagreid – peetakse suures osas protsessi lõpuks ehk nn lõplikuks lahenduseks. Juudiküsimuse lõplik lahendus nurjati pärast Hitleri kukutamist ja hävitamislaagrite vabastamist, kuid mitte enne, kui oli tekitatud tohutut kahju ja tapetud üle kuue miljoni juudi.