Gooti periood ulatus Euroopas 12.–15. sajandini Anno Domini (pKr). See oli Prantsuse päritolu kunstiliikumine, millest sündis palju erinevaid kunstiteoseid, kuid mis on kõige paremini tuntud oma moe ning uuendusliku ja ainulaadse arhitektuuristiili poolest. Gooti periood arenes välja romaani perioodist ja paljudes Euroopa ajaloolistes kirikutes on selle liikumise arhitektuur. See periood on kunstiperiood, mis eelnes just kuulsale renessansina tuntud kunstiperioodile, mis algas Itaalias ja toimus 15.–17. sajandil.
Kuulsaid gooti stiilis ehitisi on palju, kuid nende hulka kuuluvad Notre Dame’i katedraal Pariisis, Prantsusmaal, Kölni katedraal Saksamaal ja San Francesco d’Assisi basiilika Itaalias. Pärast algupäraste gooti perioodi hoonete ehitamist koges gooti stiil 16. sajandil taaselustust, mis levitas veelgi selle perioodi arhitektuurilist ilmet. Seetõttu on mõned Ameerika varajased kirikud ehitatud gooti stiilis, kui asunikke sel perioodil Ameerikas veel ei olnud.
Gooti arhitektuuri iseloomustab afiinsus kergete, kõrgete kaarte ja vertikaalsete struktuuride suhtes. Sellel kunstiperioodil kogusid kirikutes populaarsust suured, värvilised ja eredalt päikesevalgusega vitraažaknad. Paljudel gooti stiilis hoonetel on hoone sisemust kaunistavad seinavaibad ja väljast teravad tornid, mis ulatuvad nende hoonete katustelt kõrgele taevasse.
Paljud pidasid gooti kunstistiili varasemate klassikaliste kunstiteostega võrreldes karmiks, barbaarseks ja viimistlemata. Kriitikud rääkisid karmilt gooti kunstnike vastu enne, kui stiil sai üldtunnustatud. Gooti perioodil tegutses palju kuulsaid kunstnikke, nende hulgas prantsuse maalikunstnik Jacquemart de Hesdin, Poola saksa maalikunstnik Jan Polack ja saksa skulptor Veit Stoss.
Moodsad naised gooti ajal kandsid sageli teravaid peakatteid, mis nägid välja nagu paar sarve, mille juuksed olid otsaesist tihedalt tagasi tõmmatud. Paljatuid juukseid kanti sageli pikkadeks ja lenduvateks ning kaunistati lillelise peapaelaga. Mehed kandsid tihedat voolikut alussärkidega, mida kattis drapeeritud, pundunud dekoratiivsed ülemised särgid, mida tuntakse dublettidena ja mis mõnikord olid tikitud.
Euroopa koges selle aja jooksul palju sõda ja kannatusi. Gooti periood on kunstiperiood, mis langes kokku buboonilise katku, paremini tuntud kui must surm, haripunktiga Euroopas. See langeb kokku ka Saja-aastase sõjaga.