Esimene koosteliin pandi autotööstuses püsti 20. sajandi alguses. Ransom Eli Olds kasutas koosteliini varajast versiooni alates 1901. aastast Curved Dash Oldsi nime all tuntud auto tootmisel. Hiljem täiustati seda esimest koosteliini kontseptsiooni konveieri kasutamisega Fordi autode masstootmises. Michiganis Ford Highland Parki tehases loodi esimene konveierilinti kasutav koosteliin, mis võimaldas ettevõttel oluliselt vähendada kokkupanekuaega ja tootmiskulusid.
Esimese koosteliini kasutuselevõtt lahendas ajaraiskamise probleemi, mis oli tingitud sellest, et töötajad pidid osi tooma ja transportima autosse, mille kallal nad töötasid. Liikuval koosteliinil liikus auto mööda linti töötajateni, kes said oma positsioonil püsida ja iga autoga töid teha, kui osad käepärast. See tähendas ka iga konveieritöölise rohkem spetsialiseerumist konkreetsetele ülesannetele. Ford võis kiidelda sellega, et tehases liikus kõik, kas konveieril, rippudes ülakettidel või kohati lihtsalt raskusjõu mõjul. Töölised jäid ära toomise, tõstmise ja kandmise ülesannetest.
Henry Ford ei jõudnud liikuva konveieri kontseptsioonini üleöö, vaid meetodit arendati mõne aasta jooksul. Mõte liikuvast lindist olevat tulnud tal veskis viljakonveieri linti vaadates. Koosteliini paigutuse korraldamiseks tuli auto valmistamise protsess jaotada mitmeks erinevaks ülesandeks. Ford kasutas aja- ja liikumiseksperdi teenuseid, et jälgida töötajate tegevust ja määrata iga konveieri töö jaoks kuluv aeg.
Teine oluline kontseptsioon eduka koosteliini tagamisel oli osade standardimine. Et liikuv koosteliin töötaks, peab mis tahes osa olema võimalik paigaldada mis tahes autosse. See tähendas, et osi ei saanud enam käsitsi valmistada. Vaja oli suuremat täpsust ning selleks oli vaja nende tootmisel kasutada täiustatud masinaid ja lõiketööriistu.
Liikuva konveieri kasutuselevõtust tulenev põhiprobleem oli see, et töötajad olid altid igavusele ja frustratsioonile. Nende töö koosnes üksikutest korduvatest ülesannetest, mis hõlmasid suhteliselt vähe loovust. Liikuv koosteliin avaldas ka pidevat survet igale töötajale, et nad saaksid kogu päeva jooksul täita sama ülesannet vajaliku aja jooksul. Positiivne on see, et vähenenud tootmisaeg ja vähenenud kulud tähendasid töötajatele suuremat palka.