Esimene Hiina-Jaapani sõda (1894–1895) peeti Jaapani ja Hiina vahel ning selle teemaks oli kontroll Korea üle. Li-Ito konventsioon, 1885. aastal sõlmitud leping, lubas nii Hiinal kui Jaapanil paigutada Koreasse oma väed. Üheksa aastat hiljem mässasid mõned korealased valitseva valitsuse vastu ja nii Hiina kui Jaapan saatsid väed mässu maha suruma. Kuid pärast töö tegemist keeldus Jaapan oma vägesid tollasest Hiina kontrolli all olevast Koreast välja viimast ja selle tulemusena algas sõda.
Esimene Hiina-Jaapani sõda peeti nii mere- kui ka maalahingutes. Maismaal sundisid mitmed Jaapani võidud Hiina armeed Pyóngyangist ja Soulist eemale põhja poole taanduma. Jaapani järjekordne võit Liaoningis võimaldas Jaapani armeel tungida Hiina ümbritsevatele aladele. Merel kaotas Hiina merevägi jaapanlastele mitu olulist merelahingut.
Hiina kaotused Esimeses Hiina-Jaapani sõjas olid üllatavad, sest Hiinal oli rohkem ressursse, palju suurem rahvaarv, suurem armee, paremad lahingulaevad ja ta oli kulutanud palju jõupingutusi oma sõjaväe moderniseerimiseks. Kõigele sellele vaatamata lagunes sõjavägi, sõdurid rüüstasid kaaskodanike külasid ja sõdurid jätsid korduvalt lahinguvälju. Segas oli ka asjade korralduslik pool, sest ametnikud olid sageli korrumpeerunud ja huvitatud pigem üksteisega võitlemisest kui sõja võitmisest.
1895. aastal proovisid riigid lõpuks diplomaatiat ning nii Jaapan kui Hiina allkirjastasid Simonoseki lepingu, millega lõpetati esimene Hiina-Jaapani sõda. See leping tegi Koreast nominaalselt iseseisva riigi (see oli tegelikult Jaapani protektoraat), andis Jaapanile kontrolli Taiwani, Liaodongi poolsaare ja Pescadorese saare üle, avas mõned Hiina sadamad kaubavahetuseks Jaapani ja lääneriikidega ning nägi ette, et Hiina peab maksma. Jaapan 200 miljonit taalrit. Üsna varsti pärast lepingu allkirjastamist sundis rahvusvaheline sekkumine aga Jaapani valitsust Liaodongi poolsaare Hiinale tagasi andma, kuid Hiina pidi maksma lisaks 30 miljonit taalrit. Aasta hiljem sõlmitud teine leping lubas jaapanlastel ja läänlastel juhtida tehaseid valitud Hiina kaubasadamates.
Esimene Hiina-Jaapani sõda oli oluline ajalooline verstapost mitte ainult erinevate geograafiliste piirkondade kontrolli üleandmise tõttu, vaid ka seetõttu, et see tähistas Hiina Qingi dünastia langemist ja rõhutas Jaapani moderniseerimise edukust. Selle sõja tulemused olid olulised Hiina moderniseerimisliikumises ja kutsusid esile ka revolutsioonilise liikumise, mis oli Kuomintangi eelkäija.