Esimese Moosese raamatu järgi, mis on kristliku piibli Vana Testamendi esimene raamat, lõi Jumal Eedeni aia elupaigaks Aadamale ja Eevale, kristliku teoloogia esimesele mehele ja naisele. Seda kirjeldatakse kui “idas” asuvat ja lisaks kahele inimesele oli see täidetud paljude erinevate taimede ja loomadega.
Vana Testamendi järgi andis Jumal Aadamale ja Eevale teada, et nad võivad aias teha seda, mis neile meeldib, kui nad ei söö teadmistepuu vilju. Mõned inimesed usuvad, et Eedeni aeda pole kunagi Maal tegelikult eksisteerinud, kuigi müütilise aia potentsiaalseteks paikadeks on pakutud mitmeid Lähis-Ida asukohti.
Nimi “Eden” pärineb heebrea sõnast eden, mis tähendab “rõõmu”. Eedeni aeda kujutatakse sageli paradiisi tüübina ja see tähistab paljude kristlaste jaoks süütust. Lugu sellest on üks tuntumaid Piibli lugusid ja paljud mittekristlased tunnevad seda mõistet. Rahvapärimuse järgi elasid Aadam ja Eeva seal lihtsat ja süütut elu, kuni andsid kiusatusele alla ja sõid Teadmiste Puust.
Kui Jumal Aadama ja Eeva esimest korda aeda pani, teatas ta neile, et teadmise puust söömine põhjustab nende silmapilkselt surma. Kuid teine Jumala loodu, madu, teatas Eevale, et puu otsast söömine annab talle teadmise heast ja kurjast, muutes ta Jumala sarnaseks. Eeva julgustas Aadamat koos temaga puu otsast sööma, mille tulemuseks oli „inimese langemine” süütuse seisundist teadmiste seisundisse.
Kui Jumal avastas, et Aadam ja Eeva olid teadmise puu keelatud vilja söönud, ajas Jumal nad kaks Eedeni aiast välja. Väidetavalt valvab asukohta äge ingel, et takistada inimestel sinna uuesti siseneda. Mõned kristlased süüdistavad Eevat inimese langemises, kuna just tema võttis mao soovituse vastu ja soovitas paaril vilja süüa.
Paljud lood ja luuletused kutsuvad esile Eedeni aia kuvandi, kuna see on nii üldtunnustatud. Paljud inimesed on ka sajandeid arutlenud Aadama ja Eeva tegude üle, mõned väidavad, et teadmised olid paradiisist väljasaatmist väärt.