Ühendkuningriigi ametnikud kehtestasid arvuti väärkasutamise seaduse, et tõkestada arvutihäkkimist ja sellega seotud küberkuritegevust. 1990. aasta seadus aitab võimudel arvutikurjategijaid tabada ja nende eest edukalt vastutusele võtta. Arvutikuritegusid oli raske süüdistada enne arvuti väärkasutuse seadust, kui õigusrikkujad võisid vabadusse pääseda, kuna häkkimist ei kuulutatud ametlikult ebaseaduslikuks.
Parlament koostas arvuti väärkasutamise seaduse vastuseks R v. Goldi juhtumi edukale edasikaebusele, mis toimus aastatel 1984–1985. Sel juhul tungisid Stephen Gold ja Robert Schifreen sisse Briti Telecom Presteli arvutisüsteemi ja said juurdepääsu prints Philipi sõnumikast. Võimud esitasid paarile süüdistuse võltsimises ja pettuses, kuid Lordide Koda mõistis nad 1988. aastal õigeks.
Õigeksmõistmine toimus seetõttu, et Gold ja Schifreen ei saanud süsteemile juurdepääsust midagi ega kasutanud saadud andmeid ebaseadusliku teo toimepanemiseks. Arvuti kuritarvitamise seadus muutis arvutimaterjalidele loata juurdepääsu, mida tuntakse ka häkkimisena, kuriteoks. Muud ebaseaduslikud tegevused hõlmavad arvutis materjali loata muutmist ja häkkimist eesmärgiga toime panna mõni muu kuritegu.
Volitamata juurdepääs arvutile ehk häkkimine toimub siis, kui inimene kasutab ilma nõusolekuta arvutisüsteemi sisenemiseks kellegi teise parooli või isikutuvastust. Häkker ei pea sooritama kuritegu ega saama häkkimisest midagi. Süsteemile loata sisenemine muutus pärast selle arvutiturbeseaduse loomist kuriteoks.
Häkkimine viitab üldiselt arvutisüsteemile juurdepääsule, kuid see seadus laieneb kõigile andmetele ja programmidele. Arvutiprogrammi muutmine, kopeerimine, teisaldamine ja eemaldamine on arvuti väärkasutuse seaduse alusel kuriteod. Arvutisüsteemist andmete hankimine häkkimise teel on samuti ebaseaduslik, isegi kui seda teavet ei avaldata ega kasutata mingil viisil.
Seaduse järgi on ebaseaduslik ka arvutisüsteemile ligipääs kuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks. Siin tuleb mängu viiruste, usside ja muu solvava või tülika materjali saatmine. Seadus keelab saata võõrast arvutist sobimatuid materjale. Samuti muudab see ebaseaduslikuks sisselogimisandmete jagamise, et aidata kellelgi teisel viirust või muud pahatahtlikku üksust saata.
See seadus kehtib ainult volitamata toimingute kohta, seega on arvutile juurdepääs täiesti seaduslik, kui keegi annab loa oma parooli kasutada. Häkkimine on arvuti väärkasutuse seaduses sisalduv kõige vähem tõsine küberkuritegu ja tüüpiline karistus on trahv. Omavoliline muutmine ja arvutile ligipääs kuriteo toimepanemise eesmärgil on mõlemad rasked õigusrikkumised ja seadus loodi neid tegusid silmas pidades.
Kuigi arvuti väärkasutuse seadus on loodud eesmärgiga ära hoida Interneti-pettusi ja karistada küberkurjategijaid, ei lase arvuti väärkasutamise seadusel kriitika järgi. Suurim etteheide on see, et tegu ei tee vahet lõbu pärast häkkimisel ja häkkimisel kui kuriteol. Teine probleem seisneb selles, kui raske on tõestada pahatahtlikku kavatsust arvutile volitamata juurdepääsu ja muutmise puhul.