2004. aasta India ookeani tsunami oli katastroofiline sündmus, mis oli seotud 2004. aasta India ookeani maavärinaga, mis on suurim seismograafiga registreeritud maavärin. Maavärin kestis umbes üheksa minutit, mis on kõigi aegade pikim registreeritud maavärin, magnituudiga Richteri skaalal 9.3. Maavärin oli tugevusest teine maavärin pärast 1737. aastat. Selle epitsenter asus Indoneesias Sumatra läänerannikul. Tohutu vabanenud energiahulk põhjustas 2004. aasta India ookeani tsunami, mis tappis üle 225,000 30 inimese üheteistkümnes riigis ja põhjustas kuni 100 meetri kõrgusi laineid. Maavärina enda värinat oli tunda Bangladeshis, Indias, Malaisias, Myanmaris, Tais, Singapuris ja Maldiividel. Tsunami esmane jõud oli tunda Indiast ida pool Bengali lahe rannikul asuvates rahvastes.
2004. aasta India ookeani tsunami oli ohvrite arvult seitsmes looduskatastroof ajaloos, seda edestasid vaid üks teine maavärin, kaks tsüklonit ja kolm üleujutust. India ookeani tsunami hävitas tuhandeid maju ja jättis sajad tuhanded inimesed kodutuks, peamiselt Indoneesias, Sri Lankal, Indias ja Tais. Rahvusvaheline üldsus annetas humanitaarabiks rohkem kui 7 miljardit dollarit (2004. aastal USA dollarit) ja lendas varustust suurlennukitega. 2008. aasta seisuga on mõnel rannikualal veel pooleli majanduse rekonstrueerimine.
India ookeani tsunami põhjustas nn megatõukeline maavärin, kus üks tektooniline plaat libiseb (allutab) teise alla. 2004. aasta India ookeani maavärinas vajus India plaat Birma plaadi alla 8–10 minuti jooksul, 1600 km (1000 miili) pikkuses kogupikkusega 35 m (108 jalga). See vabastas energiat, mis on võrdne 26.3 megatonni TNT-ga, mis on üle 1502 korra suurem kui Hiroshima aatomipomm, kuid vähem kui suurimal tuumarelval, mis kunagi plahvatatud. Sündmusele järgnesid arvukad järeltõuked, mis raputasid ümbritsevat piirkonda iga päev järgmise kolme kuni nelja kuu jooksul.