Neeruvähi elulemuse määrad põhinevad tavaliselt viie aasta arvutustel, st inimeste protsendil, kes elavad pärast diagnoosimist viis aastat või kauem. Ellujäämismäär on inimeseti väga erinev ja seda mõjutavad mitmed tegurid. Üldiselt on üks suurimaid tegureid neeruvähi ellujäämise määramisel vähi diagnoosimise staadium. Uuringud näitavad ka, et kasvaja suurus võib samuti mängida rolli ellujäämise määras. Lõpuks võivad vanus ja üldine tervis mõjutada ka inimese ellujäämisvõimalusi.
Neeruvähi ellujäämise määr on kõrgeim, kui diagnoos tehakse esimeses etapis, kui vähk on endiselt väga lokaliseeritud neerus. Selles etapis võib neeruvähi ellujäämise määr olla vahemikus 75–90 protsenti. Kui diagnoos tehakse pärast seda, kui vähk on jõudnud teise staadiumisse, kus see on levinud, kuid jääb siiski neerudesse, väheneb elulemus 65–75 protsendini. Elulemus langeb 40-70 protsendini kolmandas staadiumis, kui vähk on levinud piirkondlikku piirkonda ja lümfisõlmedesse. Kui vähk on jõudnud neljandasse staadiumisse ja metastaase teistesse kehaosadesse, väheneb ellujäämise määr oluliselt, alla 20 protsendi.
Mõned uuringud on näidanud, et vähkkasvaja suurus võib mõjutada ka neeruvähi ellujäämise määra. Näiteks kui leitud kasvaja on alla 1.6 tolli (4 cm), võib ellujäämismäär olla kuni 90 protsenti. Kui suurus suureneb, väheneb elulemus proportsionaalselt. Seda peamiselt seetõttu, et mida väiksem on kasvaja, seda suurem on tõenäosus, et see reageerib ravimitele või on operatsiooniga täielikult likvideeritud.
Terviseprobleemid, olenemata sellest, kas need on vähiga seotud, võivad negatiivselt mõjutada neeruvähi elulemust, kuna see võib häirida patsiendi võimet taluda vajalikku ravi. Näiteks kui inimesel on südamehaigus või veritsushäire, ei pruugi ta olla võimeline läbima soovitatud vähi operatsiooni. Samamoodi, kui inimene põeb kõrget vererõhku või diabeeti, ei pruugi ta olla võimeline võtma teatud neeruvähi raviks ettenähtud ravimeid. Sama kehtib ka inimese vanuse kohta. Kui patsient on diagnoosimise ajal eakas, võib tema elulemus olla keskmisest madalam, kuna ta ei suuda olemasolevaid ravivõimalusi taluda või neile soodsalt reageerida.