Etüülalkohol ehk etanool on alkoholi vorm, mida kasutatakse kütusena või kütuselisandina. Sageli räägitakse sellest kui keskkonnasõbralikust alternatiivist naftapõhistele toodetele, nagu bensiin. Põhjus, miks seda peetakse keskkonnasäästlikumaks, tuleneb etanooli heitkogustest, võrreldes naftapõhiste kütustega. Etanooliheitmed on üldiselt vähem mürgised kui bensiiniheitmed, eriti kui alkoholi kasutatakse puhtal kujul.
Põlemisel tekkivaid etanooliheitmeid peetakse keskkonnasõbralikuks. See tähendab, et etüülalkoholi kütusena kasutamisel ei kahjusta tekkivad jäätmed oluliselt keskkonda. Põlemisel kasutatav etanool tekitab süsihappegaasi ja vett. Vesi on eluks vajalik kasulik aine. Süsinikdioksiid on sageli esinev gaas ja loomad hingavad seda välja hingamise ajal. Tuleb märkida, et süsinikdioksiidi peetakse kasvuhoonegaasiks, mis tähendab, et selle suures koguses atmosfääri sattumine võib põhjustada globaalset soojenemist. Kuna naftapõhiste kütuste heitkogused on nii mürgisemad kui ka sisaldavad süsihappegaasi, eiratakse sageli etanooli põlemisel tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid.
Keemiliselt on põlemisel tekkivaid etanooliheitmeid väga lihtne mõista. Etüülalkoholi molekulvalem on C2H5OH. See reageerib väikese koguse energia ja kuue hapnikumolekuliga (3O2), tekitades soojust (energiat), kahe süsinikdioksiidi molekuli (2CO2) ja kolme veemolekuliga (3H3O).
Etanooliheitmed ei piirdu ainult kütuse põletamisega – need võivad hõlmata ka etanooli tootmist. Etüülalkoholi toodetakse peamiselt kääritamise teel. Käärimise anaeroobses etapis metaboliseerib pärm suhkrut ja toodab etüülalkoholi ja süsinikdioksiidi. Keemiliselt muudab pärm pärast erinevaid reaktsioone suhkru (C6H12O6) kaheks etanoolimolekuliks (2C2H5OH) ja 2 süsinikdioksiidi molekuliks (2CO2). Mõned organisatsioonid hõlmavad ka kääritamisel kasutatavate põllukultuuride koristamiseks kasutatavate põllumajandusseadmete heitkoguseid, kuigi need võivad olenevalt kasutatavast masinast erineda.
Etüülalkohol võib lisandina kasutamisel muuta ka naftakütuste heitkoguseid. Etanooliga segatud bensiini nimetatakse segakütuseks. Segakütus on levinud Ameerika Ühendriikides, kus seda müüakse tavaliselt 10–15% etanoolisegudes. Etanool toimib hapnikuühendina, vähendades paljusid ohtlikke bensiini põlemisel tekkivaid heitkoguseid, näiteks süsinikmonooksiidi. Segukütuste heitgaasides on aga veidi suurenenud lämmastikoksiidide ja aldehüüdide tase. Neid veidi suurenenud tasemeid peetakse aga palju vähem ohtlikeks kui toksiinide taset segamata kütustes.