Fossiilkütused moodustavad suure protsendi kogu maailmas energiatarbimiseks kasutatavatest kütustest. Suur osa tänapäeva maailmast töötab fossiilkütuste kasutamisel. Neid kasutatakse transpordis, elektritootmises, kodude ja tööstuse toiteallikana ning plastide ja muude derivaatide tootmisel.
Fossiilkütuste ajalugu ulatub miljonite aastate tagusesse aega. Neil iidsetel aegadel elanud taimed, loomad ja mikroorganismid surid, lagunesid ja takerdusid pinnasesse. Settekihid ladestusid nende lagunenud orgaaniliste jäänuste peale ja kogunesid aja möödudes, allutades neile tohutule kuumusele ja survele.
Sellise töötlemise tulemusena toimus lagunenud orgaanilises aines keemiline transformatsioon, mille tulemusena tekkisid süsivesinikud. Süsivesinikud, vesiniku ja süsiniku ühendid, on ained, mis moodustavad fossiilkütused. Peamised fossiilkütused on kivisüsi, maagaas ja nafta.
Fossiilkütuseid ammutatakse maapõuest ja töödeldakse otseseks ja kaudseks tarbimiseks. Nafta rafineeritakse toores olekust bensiini, diislikütuse ja muude sõidukite, lennukite, rongide ja laevade kütusteks. Nafta derivaate kasutatakse plastitööstuses.
Kivisütt kasutatakse elektrit tootvate elektrijaamade käitamiseks ja elektril on loomulikult oma lugematu kasutus. Nende hulka kuuluvad valguse, küttesüsteemide, jahutussüsteemide ja energia pakkumine inimestele ja kohtadele üle maailma. Kivisütt kasutatakse ka otseselt soojuse ja energia allikana.
Maagaas on nafta fossiilkütuste kõrvalsaadus. Kunagi jäätmetena ära visatud, on see nüüd laialdaselt nõutud ühe puhta fossiilkütusena. Tavaliselt tekivad aurud ja tuhaga kaetud suits fossiilkütuste kasutamisest, kuid maagaas põleb puhta leegiga. Seda kasutatakse toiduvalmistamise kütusena ning kütte- ja jahutussüsteemide käitamiseks. USA-s ja paljudes teistes riikides juhitakse see kasutamiseks torustikuga otse hoonetesse.
Fossiilkütuste eelised on ilmsed, aga ka puudused. Protsessid, mida kasutatakse fossiilkütuste kaevandamiseks, mõjuvad loodusmaastikule hävitavalt. See on ilmne söekaevandamisel, kus suured maa-alad on paljaks ja viljatuks jäetud.
Fossiilkütuste laiaulatuslik kasutamine on tekitanud ka tõsiseid keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine ja happevihmad. Murettekitav on ka naftareostuse tõenäosus ja nendega kaasnevad ohud. Sama murettekitav on asjaolu, et fossiilkütused on taastumatud ressursid ja võivad peagi ära kasutada.
Oluline on leida alternatiivid, mis oleksid keskkonnasõbralikumad ja sama tõhusad. Paljud riigid vähendavad juba fossiilkütuste kasutamist ja uurivad muid võimalusi, nagu hüdroelektrienergia, tuumalõhustumine, päikeseenergia ja geotermiline energia. Märgid on julgustavad, kuid nende alternatiividega on veel pikk tee minna, enne kui need alternatiivid fossiilkütused täielikult asendavad.