Miinimumpalk on valitsuse kehtestatud alampiir summale, mida tööandja võib eranditega töötajale maksta. Kuigi miinimumpalka alandatakse väga harva, võib valitsus kehtestada miinimumpalga tõstmise erinevatel põhjustel. Mõned võivad olla lihtsalt protseduurilised muudatused, mitte tahtlik suurendamine kõigi adressaatide jaoks. Miinimumpalga tõus võib olla reaktsioon inflatsioonile. Samuti on võimalik, et suurendamine on poliitiliselt motiveeritud meede.
Mõne palgasaaja puhul on võimalik alampalga tõhus tõus ilma palgamäära muutumata. Näiteks võiksid regulatsioonid muutuda nii, et alla teatud vanuses inimesed ei saa enam spetsiaalselt alandatud maksumäära, mis annab neile efektiivse töötasu. Samuti võidakse muuta jootraha saavate töötajate eeskirju, nii et tööandja panustab suurema panuse ka siis, kui töötajad saavad jootraha miinimummäära katmiseks piisavalt.
Üldise alampalga määra muutmise levinuim põhjus on inflatsiooniga sammu pidamine. Valitsus võiks seda teha, jälgides hinnaindekseid, mis mõõdavad elukallidust, või jälgides palgaindekseid, mis jälgivad miinimumpalgast rohkem palka saavate inimeste palku. Valitsused ei tõsta miinimumpalka alati automaatselt vastavalt inflatsioonile. See võib tekitada poliitilist arutelu, kuna miinimumpalga püsivat samal tasemel hoidmist võib pidada miinimumpalgatöötajate sissetulekute reaalväärtuse tõhusaks kärpimiseks.
Väidetavalt võib ametiühingu tegevus viia miinimumpalga tõusuni. Streik võib lõppeda sellega, et tööandjad nõustuvad maksma töötajatele miinimumpalgast rohkem. See omakorda võib kaasa tuua kaebusi, et nendes ettevõtetes töötavate töötajate töötasust on saanud madalaimapalgaliste töötajate jaoks “uue standard”. Valitsus võib siis järeldada, et erinevuste vältimiseks on vaja miinimumpalka tõsta.
Lisaks inflatsiooniga kooskõlas hoidmisele käsitletakse miinimumpalga tõstmist tavaliselt poliitilise ja majandusliku probleemina. Kõrgema miinimumpalga pooldajad väidavad, et palgatõusud suurendavad ostujõudu ja aitavad elavdada majandust. Kriitikud väidavad, et see toob kaasa töökohtade kärpimise, kusjuures tööandjad võtavad kas vähem töötajaid või tellivad tööd välismaalt. See, milline pool sellest arutelust igal hetkel võidab, võib oluliselt mõjutada seda, kas miinimumpalga määr tõuseb.