Valuuta hindamine ehk riigi valuuta väärtus on pidevalt muutuv tegur. Investoritele on selle väärtuse teadmine tulu saamiseks ülimalt oluline. Valuuta väärtuse määravad paljud tegurid, kuid kõige olulisemad tegurid on kaubandus, poliitiline stabiilsus, pangandussüsteemid ja intressimäärad, tootmismäärad ning see, kuidas teised riigid kõnealusesse riiki suhtuvad.
Kaubanduses nimetatakse kõrgemat ekspordimäära ülejäägiks, kõrgemat impordimäära aga puudujäägiks. Kui riik ekspordib kaupu teistesse riikidesse ja need riigid ostavad kaupu, tõstab see esimese riigi valuuta väärtust. Ja vastupidi, kui riik impordib rohkem kaupu ja müüb seega rohkem rahvusvahelisi tooteid kui kohalikke, väheneb riigi valuuta väärtus. Impordi- ja ekspordimahud sõltuvad suuresti tarbijanõudlusest ja kaupade hinnast.
Riigi poliitiline olukord on valuuta väärtuse määramisel oluline tegur. Kui riik on täis ebastabiilsust, altkäemaksu ja poliitilist korruptsiooni, siis selle valuuta väärtus langeb. Riigi võlg koos selliste teguritega nagu sõda ja presidendi, monarhi, peaministri või muu poliitilise juhi populaarsus määravad samuti valuuta väärtuse. Kui riik on stabiilne, madalate võlgade, sõjata ja rahvusvaheliselt populaarse liidriga, hinnatakse valuutat üldiselt kõrgemalt.
Panganduse intressimäärad, sõltumata sellest, kas need tõusevad või langevad, määravad, kas investorid soovivad investeerida riigi valuutasse. Kui intressimäär on kõrge, soovivad investorid suurema tulu saamiseks investeerida. Kuigi see on tõsi, kipuvad valuuta väärtus ja intressimäär liikuma vastupidises suunas. Kõrge intressimäär tähendab peagi, et valuuta tugevus langeb.
Olemasolevad ressursid ja tootmismäärad on otseselt seotud valuuta väärtuse hindamisega. Kui riigil on vähe ressursse ja vähe tootmist, siis valuuta väärtus langeb, kuna sellel riigil on vähem tooteid müüa ja investorid on vähem huvitatud investeerimisest. Kui riik näitab tugevaid tootmissuundumusi, võib see suurendada müüki, mis tugevdab selle valuutat.
See, kuidas üks riik teist suhtub, määrab, kas valuuta kurss tõuseb või langeb. See on seotud mõne muu teguriga, nagu tootmine, kaubandus ja poliitiline olukord. Kui ühele riigile meeldib teine, on tõenäolisem, et need kaks kauplevad. Samuti hakkab kahe riigi vahel liikuma rohkem turiste, mis toob kaasa rohkem sisemüüki. Kui ühele riigile ei meeldi teine, kulub ta teise riigi peale palju vähem raha.