Luteiniseeriv hormoon, tuntud ka kui LH või lutropiin, on hormoon, mida eritab ajus paiknev hüpofüüsi eesmine osa. LH ülesanne on stimuleerida suguhormoonide tootmist naistel munasarjadest ja meestel munanditest ehk munanditest. Luteiniseeriva hormooni tase tõuseb ja langeb loomulikult menstruaaltsükli ajal, kuid munasarjade või munandite häired võivad samuti mõjutada LH tootmist ning kui munasarjad või munandid ebaõnnestuvad ebanormaalse arengu, vigastuse või haiguse tõttu, võib tulemuseks olla kõrge tase. Kui probleem hüpofüüsi või aju kõrgemal tasemel hüpotalamusega mõjutab luteiniseeriva hormooni tootmist, võib LH tase langeda. Teatud ravimid, nagu levodopa, on samuti seotud luteiniseeriva hormooni taseme muutustega.
Hüpofüüsi rakud, mida nimetatakse gonadotroofideks, vastutavad luteiniseeriva hormooni ja teise hormooni, mida tuntakse FSH ehk folliikuleid stimuleeriva hormoonina, tootmise eest. Hüpotalamus eritab nn GnRH-d ehk gonadotropiini vabastavat hormooni, mis stimuleerib hüpofüüsi LH-d ja FSH-d vabastama. Luteiniseeriv hormoon toimib munanditele ja munasarjadele, pannes neis tootma suguhormoone testosterooni ja östrogeeni. Kui tavaliselt avaldab kõrgem suguhormoonide tase veres negatiivset tagasisidet hüpotalamusele, põhjustades selle GnRH sekretsiooni vähenemist ning FSH ja LH taseme langust, siis menstruaaltsükli keskel avaldab väga kõrge östrogeeni tase hoopis positiivset tagasisidet. .
Positiivse tagasiside mõju tõttu tekib luteiniseeriva hormooni taseme tipp, mida nimetatakse ovulatoorseks LH tõusuks, tsükli keskel vahetult enne ovulatsiooni. Seejärel vabaneb küpsest folliikulist ehk kotikest munarakk ja tühjast folliikulist areneb kollaskeha ehk keha, mis toodab raseduseks vajalikke suguhormoone. Kui munarakk ei viljastu, kollaskeha laguneb ja suguhormoonide tootmine väheneb, mille tulemusel vabaneb rohkem GnRH-d ning suureneb FSH ja luteiniseeriva hormooni tase veres, mis stimuleerib munaraku arengut järgmise tsükli alguseks.
Ebatavaliselt madal luteiniseeriva hormooni tase võib tuleneda hüpotalamuse või hüpofüüsi häiretest, mis võivad põhjustada probleeme, nagu meestel vähene spermatosoidide arv või naistel menstruatsiooni ebaõnnestumine. Kõrge tase võib olla tingitud munasarju ja munandeid mõjutavatest seisunditest, kus suguhormoone toodetakse vähem ja hüpotalamus suurendab GnRH sekretsiooni, tõstes luteiniseeriva hormooni taset. Sellised häired võivad hõlmata arenguprobleeme, keemiaravi ravimite või kiirituse põhjustatud kahjustusi ja normaalset ovulatsiooni takistavaid seisundeid, nagu kilpnäärmehaigus ja munasarjakasvajad. Ravi on igal juhul erinev, sõltuvalt põhihaigusest.