Kõigil inimestel, kellel on diagnoositud inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), ei ole sama eluiga. HIV eeldatavat eluiga võivad mõjutada paljud tegurid, sealhulgas nakatunud patsiendi arstiabi kvaliteet. Inimese vanus, millal ta haigestub, võib samuti mõjutada HIV-patsiendi eluiga. Teine HIV-i oodatava eluea määrav tegur on see, kas patsiendil on täieliku omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS) sümptomid.
HIV statistika on pärast viiruse esmakordset äratundmist dramaatiliselt muutunud. Kui AIDS hakkas esmakordselt maailmas levima, tehti patsientidele, kellel oli diagnoositud haigus, sünge prognoos. Seda peeti peaaegu alati surmavaks haiguseks. Kuigi abistava viiruse vastu ei ole veel teadaolevat ravi, saab HIV-i kontrolli all hoida korraliku meditsiinilise sekkumise ja raviga. Mis puudutab HIV-i oodatavat eluiga, siis õiged tervishoiu- ja elustiilivalikud võivad prognoosi parandada ja eluiga oluliselt pikendada.
Üks HIV-i oodatavat eluiga mõjutav tegur on varajane diagnoosimine ja ravi. Teatud ravimid võivad peatada viiruse paljunemise. HIV-viiruse paljunemise takistamine vähendab märkimisväärselt riski, et nakatunud inimesel tekib täielik AIDS. AIDS on see, mis põhjustab organismi immuunsüsteemi nõrgenemist ja muutub haavatavaks eluohtlike infektsioonide suhtes.
Vähearenenud riikides, kus HIV-patsientidel puudub juurdepääs selle haiguse ravile, võib oodatav eluiga olla 50 protsenti madalam kui teistes elanikkonnarühmades. Patsientidel, kes olid enne HIV-i nakatumist olnud kehva tervisega ja eiranud korralikku tervishoiuteenust, võib olla ka lühem eluiga.
HIV-i oodatav eluiga võib lüheneda patsientidel, kellel on olemasolev haigusseisund, näiteks vähk. Näiteks kui terminaalne vähihaige nakatub HIV-viirusesse, lüheneks tema eeldatav eluiga suure tõenäosusega. Teised olemasolevad haigusseisundid, nagu südamehaigused, mõjutavad samuti eeldatavat eluiga.
Paljud arstid ja AIDS-i spetsialistid usuvad, et väga aktiivne retroviirusevastane ravi võib mõjutada HIV-i oodatavat eluiga. Need ravimirühmad võivad pärssida viiruse paljunemist, pikendades seega patsiendi eluiga. Selles ravivormis kasutatavad ravimid kujutavad siiski mõnele patsiendile kaasa võimalike kõrvaltoimete ohtu.
Teised tegurid, nagu ebatervislikud elustiilivalikud, võivad samuti mõjutada HIV-i oodatavat eluiga. Suitsetamine, liigne joomine või meelelahutuslike uimastite kasutamine võib vähendada HIV-patsiendi eluiga. Vastupidi, tervislikud eluviisid, nagu õige toitumine ja igapäevane treening, võivad pikendada eluiga.