Enesehinnangut lapsepõlves mõjutavad mitmed erinevad tegurid, eelkõige lapse suhtlemine oma vanemate, hooldajate ja teiste täiskasvanud eeskujudega. Ema, isa või hooldaja nägemus endast mängib sageli rolli selles, kuidas last õpetatakse endasse suhtuma. Täpne kiituse saamine saavutuste eest võib samuti kujundada lapse enesekindlust, nagu ka see, kas lapsele antakse saavutatavaid kohustusi või mitte. Lapse oskustel või võimetel põhinevates tegevustes osalemine võib samuti kaasa aidata enesehinnangu kujunemisele.
Enne lapse kooliminekut on tema peamiseks eeskujuks tema vanem(ad) või esmane hooldaja. Kõrge enesehinnanguga vanemad või hooldajad modelleerivad seda tavaliselt lastele, kes teadlikult või alateadlikult neid ideid järgivad. Need, kes puutuvad pidevalt kokku negatiivsusega, isegi kui negatiivsus pole neile suunatud, võtavad sageli omaks sama mõtteviisi, mis viib lapsepõlves madala enesehinnanguni. Samuti on tavaline, et kõrge enesehinnanguga vanemad või hooldajad suudavad usaldusväärsemalt kiita ja karistada, mis võib mõjutada ka lapsepõlves enesehinnangut.
Järjepidev kiitus saavutuste eest lapse kasvamise ajal kas vanematelt, hooldajatelt või teistelt täiskasvanud eeskujudelt mängib suurt rolli lapse suhtumises iseendasse. Lapse kiitmine ootuspärase käitumise või millegi saavutamise eest julgustab teda sageli samu tegusid kordama ja sisendab eneseväärikuse tunnet. Tühjal kiitusel võib aga olla vastupidine mõju. Laps, keda kiidetakse kõige ja kõige eest, lakkab tavaliselt sõnu uskumast ning tühjal kiitusel on lapsepõlves enesehinnangule vähe mõju või võib-olla ka negatiivne mõju.
Lapsele tema võimalustest lähtuvate kohustuste pakkumine on ka lapsepõlves enesehinnangu kujunemise tegur. Lapse tundmine leibkonna või rühma panustava liikmena, olgu see siis kodus või koolis, aitab suurendada kindlustunnet oma võimete vastu. Sellele vaatamata võib lapsele kohustuste või ülesannete andmine, mida ta pole võimeline täitma, lapseeas kõrge enesehinnangu kujunemisele kaasa lüüa.
Igal lapsel on erinevad tugevused ja nõrkused. Laps, keda julgustatakse osalema kas üksi või rühmades tegevustes, mis saavad kasu oskustest ja pakuvad talle võimalusi konstruktiivses keskkonnas nõrkade külgedega tegelemiseks, võib aidata kujundada lapse nägemust endast. Lastel, kellele antakse võimalus kasutada oma ainulaadseid oskusi teiste abistamiseks või enesetäiendamiseks, on tavaliselt kõrgem enesehinnang kui neil, kellele ei anta samu võimalusi või kes on sunnitud tegelema tegevustega, mis neile ei meeldi või mida neil pole. võimeid.