Lapseea areng juhindub üldiselt sellest, kuidas aju stiimulitele reageerib. Aju areng lapsepõlves hõlmab keeruliste ühenduste moodustumist närvirakkude vahel. Aju normaalne areng sõltub tavaliselt nii geneetilistest teguritest kui ka välismõjudest, näiteks sellest, kuidas vanemad reageerivad lapse või isegi beebi vajadustele. Olulised võivad olla ka toitumine, füüsiline aktiivsus, inimestevahelised suhted, aga ka vaimne stimulatsioon. Stress võib avaldada ajule pikaajalist kahjulikku mõju, eriti varases lapsepõlves.
Aju arengut mõjutavad tegurid võivad kehtida sünnist alates. Imikute ja väikelaste signaalidele reageerides ei rahulda vanemad mitte ainult oma hetkevajadusi, vaid saavad aidata nende ajul tervislikult areneda. Tähelepanu ajastamine ja kiindumuse näitamine vähendavad üldiselt tarbetut stressi. Kõrge stressitase võib stimuleerida keemilisi aineid, mis pärsivad närvirakkude ja nende ühenduste kasvu ajus.
Kogemused, mis hõlmavad kõiki meeli, aitavad ka ajul korralikult areneda. Sellised tegevused nagu palli veeretamine või loo kuulamine on sageli kasulikud. Kui lapsed kuulevad samu lugusid ja laule, võib see aidata aju juhtida, et see oleks õppimiseks paremini struktureeritud. Laulmine, lugemine ja verbaalsed harjutused üldiselt ei ole mitte ainult lõbusad, vaid võivad avaldada ajule positiivset füüsilist mõju. Sellised tegevused nagu maalimine ja joonistamine aitavad sageli stimuleerida aju arengut lapsepõlves ja arendada kognitiivseid võimeid.
Aju ebanormaalne areng võib tekkida siis, kui laps ei saa piisavalt tähelepanu, teda väärkoheldakse või talle ei õpetata õigel ajal põhioskusi. Laste aju arengu pidurdajate hulka kuulub sageli toitumise puudumine. Lastel peaks üldiselt olema piisavalt valku, suhkruid ja süsivesikuid, mis aitavad aju funktsioneerida. Sageli on kasulikud ka köögiviljad, puuviljad ja piimatooted. Tavaliselt on lastele kasulik juua palju vett, et nende energiat jätkuks õppimiseks kogu päevaks.
Kui aju tervislikku arengut lapsepõlves ei edendata varakult, võib see mõnikord avaldada negatiivset mõju lapsepõlve hilisele arengule. Suurem osa aju neuraalsest kasvust toimub esimestel eluaastatel, kuid mõnel juhul saab varase stimulatsiooni puudumise korvata intensiivsete harjutustega. Keel ja motoorsed oskused võivad sageli järele jõuda isegi sellise treeningu ajal pärast 10. eluaastat. Väline tähelepanu ja algusest peale stimuleerimine on üldiselt kõige sobivamad viisid aju tervisliku arengu edendamiseks lapsepõlves.