Treeninguid, mida saab teha pikka aega, nagu jooksmine, jalgrattasõit, ujumine või muud aeroobsed tegevused, peetakse kõige sagedamini vastupidavustreeninguteks. Vastupidavus viitab võimele jätkata tegevust, antud juhul harjutust, pikema aja jooksul. Tüüpilised vastupidavustreeningud on vähem suunatud kehakaalu langetamisele või lihaste kasvatamisele, nagu teised treeningud võivad olla, ja on rohkem suunatud südame-veresoonkonna süsteemi tugevuse parandamisele, mis pikendab tegevuse sooritamise aega.
Üks levinumaid kestvussportlase näiteid on pikamaajooksja, kes treenib maratoniks. Kardiovaskulaarne vastupidavus on üks suurimaid tegureid, mis mõjutab seda, kui kaua ja kui kaugele see pikamaajooksja joosta suudab. Kardiovaskulaarsüsteem peab olema võimeline varustama tema keha jooksmise ajal ühtlase energiaga. Maratoniks treenimiseks võib jooksja mitte ainult harjutada, vaid ka jalgrattaga sõita, ujuda ja teha muid risttreeningu harjutusi, et tagada tema hingamis- ja vereringesüsteemi hea seisukord.
Mõnikord on vastupidavustreeningutel ette nähtud ka lihasvastupidavust parandavad harjutused, mitte kardiovaskulaarne vastupidavus. Lihasvastupidavus võimaldab lihastel korduvalt sooritada sama toimingut sama vastupanuvõime vastu pikema aja jooksul. Maratonijooksjad, triatlonisportlased, murdmaasuusatajad või mis tahes muu vastupidavussportlane peavad arendama nii erakordset lihasvastupidavust kui ka kardiovaskulaarset vastupidavust. Lihasvastupidavustreening peaks olema sama tegevus, mille jaoks sportlane treenib, et treenida lihaseid pikema aja jooksul vajaliku tegevuse sooritamiseks. Näiteks isegi kui maratonijooksja kasutab risttreeningut südame ja kopsude tugevdamiseks, peab ta jooksma piisavalt pikki distantse piisavalt sageli, et lihased oleksid valmis ega väsiks maratoni jooksul.
Teine oluline lihasvastupidavuse komponent on jõutreening. Kuigi see ei ole tehniliselt vastupidavustreening, parandab jõutreening, näiteks raskuste tõstmine, oluliselt lihaste vastupidavust. Üksikasjalikke jõutreeningu treeninguid saab kohandada vastavalt individuaalsele eesmärgile, olgu selleks siis pikkade vahemaade jooksmine või jalgrattasõit, korduvad jõupursked, nagu need, mida on vaja tennise või võitluskunstide jaoks, või midagi muud. Ideaalis peaks sportlane kaasama kõik nende harjutuste aspektid oma vastupidavustreeningu rutiini. Sama maratonijooksja võib treenida kardiovaskulaarse vastupidavuse saavutamiseks ning joosta ja tõsta raskusi lihasvastupidavuse saavutamiseks.