Vaskulaarne dementsus viitab mõtlemisprotsesside ja kognitiivse funktsiooni kõrvalekalletele, mis on põhjustatud aju vereringeprobleemidest. Sõltuvalt verevoolu katkemise tõsidusest võivad vaskulaarse dementsuse sümptomid ilmneda järk-järgult või äkiliselt. Vaskulaarse dementsuse tavalisteks sümptomiteks on mõtlemishäired, sealhulgas desorientatsioon, segasus ja isiksuse muutused ning mälukaotus, eriti lühiajalise mälu puhul. Patsientidel võivad esineda ka meeleolu ja käitumise muutused, raske depressioon ja isegi mõned psühhootilised sümptomid, nagu hallutsinatsioonid, luulud ja paranoia. Vaskulaarse dementsuse sümptomitega võivad kaasneda ka muud füüsilised nähud, mis on seotud vähenenud verevooluga, sealhulgas ühe kehapoole nõrkus või tuimus, kõndimisraskused ning kusepidamatus või soolepidamatus.
Vaskulaarse dementsusega patsiendid kurdavad sageli pearinglust. Neil võib esineda ülemiste ja alajäsemete värinat. Sageli on neil tasakaaluprobleemid ja nad kõnnivad segavate ja kiirete sammudega. Nende sõnad võivad olla segased ja ebajärjekindlad. Neil võib olla raskusi oma mõtete edastamiseks õigete sõnade leidmisega. Sageli eksinud isegi tuttavasse ümbruskonda võivad nad muutuda ärevaks ja isegi vaenulikuks.
Teisel kohal Alzheimeri tõve järel on vaskulaarne dementsus USAs ja Euroopas peamine dementsuse põhjus. Erinevalt Alzheimeri tõvest, millega patsiendid võivad aastaid ellu jääda, on vaskulaarse dementsuse suremus kõrge, eriti pärast insulti, viie aasta elulemus on vaid 39 protsenti. Kuigi kaasnevad südamehaigused, hüpertensioon ja diabeet suurendavad suremust, mõjutab patsiendi suutmatus igapäevases tegevuses, enesehoolduses ja planeerimisprotsessides normaalselt toimida, kuid see mõjutab kahtlemata paljude vaskulaarse dementsusega patsientide elukvaliteeti. Vaskulaarse dementsuse sümptomid isoleerivad patsiendid sotsiaalselt, kuna nad kaotavad sotsiaalsed oskused, võitlevad suhtlemisega ja muutuvad ühelt meeleolult teisele. Paljud vaskulaarse dementsusega patsiendid naeravad või nutavad kohatult.
Vaskulaarse dementsuse sümptomid tulenevad ajukoore ehk aju valgeaine verevarustuse ummistusest. Need valdkonnad on mälu kujunemise, õppimise ja keele jaoks üliolulised. Verevool nendes võtmepiirkondades võib olla häiritud, kuna arterites moodustuvad verehüübed või kolesterooli naastud või liiguvad vereringes. Ajurakud surevad, kui neilt enam kui mõneks sekundiks hapnikku ja toitaineid röövitakse. Mõjutatud piirkonnad ei taastu ega parane, tekitades ajukoes auke, mida nimetatakse lünkadeks.
Vaskulaarse dementsuse sümptomite ohjamise peamine osa on tagajärgedega toimetulemise viiside väljatöötamine. Patsiendid peavad järgima iga päev ettenähtud ajakava. Nad peaksid hoidma olulisi esemeid samas kohas, postitama olulist teavet (nt telefoninumbrid) hästi nähtavasse kohta ja kandma kaasas märkmikku. Lisaks peaksid nad teistega suhelda püüdes hoidma võimalikult vähe segavaid tegureid, nagu televisioon või raadio. Patsientidel on kasulik olla vaskulaarse dementsuse osas teistega aus ja küsida abi.