Inimese aju jaguneb kaheks poolkeraks – vasak ajupoolkera ja parem ajupoolkera -, millest igaüks juhib erinevaid mõtlemisviise. Kui parem pool kontrollib intuitsiooni ja tundeid, siis vasak ajupool vastutab loogilise mõtlemise eest. Sealt pärineb sageli võime analüüsida kontseptsioone, ideid ja fakte. Vasaku aju kaudu õpivad inimesed suhtlema, matemaatikaülesandeid tegema, üksikasju ja sündmusi meeles pidama ning strateegiaid formuleerima. Veel üks selle funktsioone on toimida nimede ja kogu igapäevaelust kogutud teabe talletuskohana.
Loogilise mõtlemise eest vastutava piirkonnana võimaldab aju vasak pool inimestel teada saada iga tegevuse tagajärgi, olenemata sellest, kui suur või väike see on. See annab inimestele võimaluse mõista asjade toimimist ja nende toimimiseks vajalikke asju, mis annab neile võimaluse viia läbi teaduslikke katseid. Kõik, mis on seotud loogika ja terve mõistusega, töödeldakse vasakpoolses ajus. Põhimõtteliselt on see aju pool seotud üksikasjadega ja teabega, mida nende detailidega teha.
Kommunikatsioonikeskuseks peetav aju vasak pool on üldiselt see koht, kus kõneteadmised saadakse. See on koht, kus sõnad pannakse kokku ja paigutatakse erinevatesse kombinatsioonidesse, et moodustada keel, mis seejärel edastatakse rääkimiseks suule ja kirjutamiseks kätele. Selles ajupooles töödeldakse ka matemaatiliste võrrandite lahendusi, mistõttu see toimib ajus sisseehitatud kalkulaatorina. Nende funktsioonidega teaduses ja matemaatikas peetakse seda sageli kõigi inimeste teadmiste keskpunktiks.
Asjade, sündmuste ja teiste inimeste üksikasjade meeldejätmine on vasaku aju teine funktsioon. Neid väikseid detaile ja fakte kasutatakse sageli siis, kui inimesed tulevad välja ideedega või kehtestavad tõde. Need faktid annavad neile teadmisi, et luua mustreid ja lahendusi erinevatel puhkudel esilekerkivatele probleemidele.
Aju vasakut poolt peetakse ka inimeste, objektide, loomade, sündmuste ja mõistete nimede andmebaasiks. Tavaliselt seostab see neid asju teatud sõnade ja terminitega, mis on juba tema mällu salvestatud. Selle ajupoole kaudu on inimestel võime tuvastada neid ümbritsevaid asju, muutes nad võimeliseks uusi asju mõistma ja õppima. Strateegiline planeerimine pärineb ka vasakust ajust, võimaldades inimestel teha lihtsaid asju. Need ulatuvad planeerimisest, mida teha pärast ärkamist, kuni suuremate plaanide, näiteks eesmärkide saavutamiseni järgmise paari kuu jooksul.