Millised on väävli suhtes allergilise reaktsiooni tunnused?

Allergiline reaktsioon väävlile võib põhjustada nahaärritust, hingamisraskusi ja muutusi vere keemilises koostises. Oluline on olla teadlik, et mõiste “väävliallergia” on lai ja võib segadust tekitada. Sel põhjusel võivad hooldusteenuse osutajad eelistada eristada erinevatest väävliühenditest põhjustatud allergiaid. Patsient võib reageerida näiteks sulfitidele, kuid mitte sulfaravimitele.

Kõige tavalisem allergiline reaktsioon väävlile hõlmab sulfoonamiidi sisaldavaid ravimeid. Tuntud ka kui sulfa ravimid, kasutatakse neid ravimeid bakteriaalsete infektsioonide raviks. Nende ühendite suhtes allergilised patsiendid võivad kogeda nahalööbeid ning maksa- ja neerukahjustusi. Neil võib tekkida kollatõbi, kuna nende siseorganid reageerivad ravimile.

Lisaks on tavaliselt kaasatud kopsud. Patsiendil võivad seoses ravimi võtmisega tekkida kopsupõletikulaadsed sümptomid või astma ägenemine. Vereanalüüsid võivad näidata punaste või valgete vereliblede madalat arvu, mis näitab kehas toimuvat reaktsiooni. Sulfaallergiaga patsientidel võib olla väga tõsiste tüsistuste oht ja nad peavad tulevikus neid ravimeid vältima, et vähendada anafülaksia, potentsiaalselt surmava allergilise reaktsiooni tõenäosust.

Mõned inimesed reageerivad sulfitidele, väävliühenditele, mida kasutatakse toiduainete säilitusainetena sellistes toodetes nagu veinid. Seda tüüpi allergilise reaktsiooni korral väävlile võib patsient kogeda paljusid samu märke, mida sulfaravimite puhul. Inimesed, kes on ühe toote suhtes allergilised, võivad tavaliselt ohutult kokku puutuda teise tootega, kuna allergiad hõlmavad erinevaid mehhanisme ja teid. Sel põhjusel ei ole kasulik ütlemine, et kellelgi on väävliallergia, kuna see ei näita, millist toodet inimene peaks vältima.

Harvemini reageerivad inimesed sulfaatidele, elementaarse väävli sooladele. Samuti võivad nad kogeda allergilisi reaktsioone elementaarse väävli enda suhtes. Seda tüüpi allergiline reaktsioon väävlile on nii ebatavaline, et arst võib nõuda allergia kinnitamiseks ulatuslikku testimist. Kuna neid ühendeid leidub sageli segudes teiste komponentidega, on võimalik, et patsient reageerib millelegi muule, mitte väävlile. Kui patsiendil on tõesti sulfaadi- või väävliallergia, tuleb olla ettevaatlik, et vältida kokkupuudet potentsiaalsete allergeenidega.

Patsiendid, kes märkavad allergiliste reaktsioonide märke, nagu lööve ja hingamisraskused, võivad diagnoosi saamiseks konsulteerida arstiga. Arst võib põhjuse väljaselgitamiseks nõuda allergiatesti. Kõik allergiad saab märkida patsiendikaartidesse ning soovitatav on kanda hoiatavat käevõru või kaasas hoiatuskaarti allergiateabega. See tagab, et esmaabi andjatel on see teave, kui neil on vaja hädaolukorras ravi osutada.