Mõiste uus meedia viitab erinevatele tehnoloogiatele, mis on 20. sajandi teisel poolel ja uuel aastatuhandel ülemaailmses mastaabis esile kerkinud või kiiresti kasvanud. Enamik inimesi, kellel on Interneti-ühendus, on juba teadlikud mõnest selle meedia peamistest tüüpidest, sealhulgas suhtlusvõrgustikest, nagu Facebook ja Twitter, aga ka ajaveebidest ja videote jagamise saitidest, nagu YouTube. Seda tüüpi meediumid on Interneti ja muude tehnoloogiatega ühendavate rakenduste kaudu viimase kahekümne aasta jooksul ka mobiilsidevõrku oluliselt edasi arendanud. Kuna uus meedia areneb pidevalt, et luua ühendust võimalikult paljude erinevate platvormide ja inimestega, on selle üheks kõige määravamaks tunnuseks interaktiivsus.
Üks esimesi uue meedia vorme, millega avalikkus viimasel 20. sajandil tuttavaks sai, oli kübervestlus. Ükskõik kas üks-ühele või jututoas arenes veebivestlus kiiresti peamiselt tekstipõhisest tööriistast tööriistaks, mis sisaldas ka audiovisuaalseid võimalusi selliste rakenduste nagu veebikaamera kaudu. Interneti pakutava anonüümsuse tõttu hakkasid paljud veebivestluses osalenud inimesed rekonstrueerima oma päriselu narratiivi, poseerides veebis teise nime, vanuse, soo või ameti all. Tänaseks on uue veebiidentiteedi mõiste, mida esmakordselt jututubades tutvustati, laienenud, hõlmates ka visuaalset meelelahutust populaarse veebiteenuse Second Life kaudu. Second Life’is saavad liikmed luua oma 3D-pildi, mida tuntakse ka avatari nime all, ja suhelda teiste liikmetega täiesti virtuaalses maailmas.
Blogid on veel üks uue meedia vorm, mis on laiendanud meie arusaamu interaktiivsuse tasemest. Blogijate või kodanikest ajakirjanike võimalust postitada mis tahes teksti, fotosid või videoid, millega teised Interneti-kasutajad saaksid suhelda, peeti algselt läbimurdeks ülemaailmses suhtluses. Konkreetsetele huvipakkuvatele teemadele keskendunud ajaveebi leidmise probleem lahendati seejärel suhtlusvõrgustike kaudu, mis võimaldas inimestel ühe veebisaidi kaudu olla kursis oma sõprade ja organisatsioonidega. Suhtlusvõrgustikud, nagu Facebook, MySpace ja Twitter, ühilduvad ka ajaveebide, mobiiltelefonide ja sarnaste rakendustega, võimaldades inimestel valitud kasutajarühmale värskendatud teavet saata ja vastu võtta.
Erinevat tüüpi meediumite hübridiseerumine on viimastel aastatel tekitanud mõningaid privaatsusprobleeme. Võimalus kombineerida erinevaid uue meedia vorme ühte allikasse, näiteks ühenduse loomine suhtlusvõrgustike, e-posti, telefoni ja veebipangandusega pihuseadme kaudu, muudab seadme häkkerite ja nuhkvara kaudu identiteedivarguste suhtes haavatavaks.