Ülekiirendamine on tehnika, mille abil arvutikasutajad suurendavad oma graafikaprotsessori (GPU), muutmälu (RAM) või keskprotsessori (CPU) töökiirust suuremaks, kui see algselt ette nähtud. Lisaks nõutavatele tehnilistele oskustele on algajatele ka muid kiirendamisega seotud põhiprobleeme. See hõlmab võimalikke eeliseid, kaasnevaid ohte ja arusaamist, millal kiirendamine on parim valik arvuti jõudluse suurendamiseks.
Ülekiirendamise peamine eelis nii algajatele kui ka asjatundjatele on selle pakutav jõudluse suurenemine. Vanema operatsioonisüsteemiga arvuti ei pruugi uusima versiooniga hakkama saada; sel juhul võib arvuti kiiruse suurenemine vananenud süsteemi taas kasulikuks muuta. See võib säästa kasutaja raha, lükates edasi vajaduse täiesti uue süsteemi ostmiseks.
Algajatel on ülekiirendamise kohta mõned hoiatused, mida enne selle hobiga alustamist arvestada. Ülekiirendamine nõuab teatud teadmisi, alustades emaplaadi põhilise sisend-/väljundsüsteemi (BIOS) kallal nokitsemise teadmisest. Samuti on oluline teada, millal on kiirendamisest kasu ja millal tuleks selle asemel kasutada muid lähenemisviise.
Süsteemi ülekiirendamiseks on vaja siseneda arvuti emaplaadi BIOS-i, et suurendada protsessori taktsagedust ja reguleerida ka selle pingesagedusi. Protsessori pingeseadete muutmine võib olla ohtlik, kuna see võib valesti tehes süsteemi korvamatult kahjustada. Protsessori kiiruse suurendamisel võib osutuda vajalikuks suurendada ka süsteemi RAM-i kiirust. RAM-kiipidel on ka kella- ja pingesagedus, mida võib olla vaja reguleerida ja mis võib samuti hõlmata mõningaid riske. Graafikaprotsessoreid ehk videokaarte saab tarkvara abil ülekiirendada.
Algajad peaksid kaaluma ka kiirendamise kasulikkust. Inimestele, kes kasutavad oma arvutit põhilistel eesmärkidel, nagu töö või juhuslik Internetis surfamine, on kiirendamine üldiselt kasutu. Ülekiirendamisest on tavaliselt kõige rohkem kasu arvutimängude entusiastidele ja videotöötluse professionaalidele, kui RAM-i kiiruse kasv on piisavalt suur. Mõnikord on tõhusam suurendada arvuti RAM-i või osta võimsam protsessor või videokaart.
Üks tähtsamaid asju ülekiirendamise juures, mida algajad peaksid teadma, on see, et arvuti kiirendamise katsega kaasnevad teatud ohud. Ülekiirendamine ei tühista mitte ainult mõjutatud arvutikomponendi, vaid ka kogu arvutisüsteemi garantiid. Lisaks on suurem oht, et mitmed arvutikomponendid, sealhulgas GPU, CPU ja RAM-kiibid, enneaegselt läbi põlevad. Samuti võivad tekkida stabiilsusprobleemid, enamasti rikutud või kadunud andmete kujul.
Ülekiirendamine kasutab tavaliselt rohkem energiat ja suurendab kiirusega suurendatud komponendi poolt toodetud soojushulka. Selle tulemusena lühendab see tõenäoliselt selle eluiga. Selle vältimiseks vajab ülekiirendatud personaalarvuti (PC) mõnikord oma jahutussüsteemi kulukaid täiustusi. See võib olla kvaliteetsema jahutusradiaatori või veepõhise jahutussüsteemi kujul, mis juhib tekkiva soojuse arvutist eemale.
Ebastabiilsus on veel üks probleem, millele kasutajad peavad tähelepanu pöörama. Ülekiirendatud arvuti võib hakata teavet valesti töötlema, põhjustades salapäraseid tõrkeid, nagu graafikatõrkeid, süsteemi krahhi või andmete moonutamist. Kasutajad, kes kiirendavad oma arvutit, peaksid oma operatsioonisüsteemides perioodiliselt käivitama stressitesti tarkvara, et tuvastada võimalikke andmete riknemise probleeme.