Millised on ülekaalulisuse kõige levinumad tüsistused?

Rasvumine on haigus, mis mõjutab enam kui 70 miljonit ameeriklast ja põhjustab paljusid terviseprobleeme, sealhulgas kõrget vererõhku, südamehaigusi, diabeeti, uneapnoed ja isegi surma. Seisund on rasvkudede ülekülluse tagajärg. Tavaliselt on rasvumise oht meestel, kelle vööümbermõõt on üle 40 tolli, või naisel, kelle vööümbermõõt on 35 tolli või rohkem.

Kui kehal on üleliigsed rasvkoed, vajab see omakorda täiendavat hapnikku ja toitaineid. Selle tulemusena ringleb kogu kehas suurem hulk verd. Kuna süda töötab rohkem vere pumpamiseks, põhjustab see arterite seinte pinget, mille tulemuseks on kõrgem vererõhk.

Kui arterid kõvenevad, võivad rasvumise tüsistused põhjustada insulti ja koronaarhaigust. Ajju viivates arterites kogunevate rasvhapete üleküllus võib põhjustada hüübimist. See hüübimine takistab verevoolu ajusse, muutes inimese insuldi all kannatavamaks. Rasvkoe kogunemine arteritesse võib samuti kitsendada verevoolu südamesse, põhjustades stenokardiat või isegi südameinfarkti.

Diabeet on üks levinumaid rasvumise tüsistusi, kuna ligikaudu 90 protsenti II tüüpi diabeedi juhtudest on seotud ülekaaluliste inimestega. Kui inimene võtab juurde liigseid kilosid, muutub ta resistentseks insuliini – veresuhkrut kontrolliva hormooni – suhtes. Insuliini on vaja, et hoida kehasuhkru taset normaalsel tasemel. Kui suhkru tase tõuseb, tekib diabeet.

Rasvumise tüsistuste hulka kuuluvad ka hingamisprobleemid. Rasvunud inimesel on rindkere seinal lisaraskus, mis surub kopse, muutes inimesel hingamise raskemaks. Suur kael ja kitsad vahekäigud põhjustavad une ajal ülemiste hingamisteede obstruktsiooni. See seisund, mida nimetatakse uneapnoeks, põhjustab inimesel mitu korda öösel hingamise katkemist, mis koormab järk-järgult inimese südant. Selline rahutu uni võib päeva jooksul põhjustada väsimust.

Lisaks meditsiinilistele probleemidele võib rasvunud inimene kannatada sotsiaalsete ja psühholoogiliste probleemide all. Täiskasvanud, kes on rasvunud, võivad kogeda depressiooni, ärevust ja eraldatust, mis võib viia halva enesehinnanguni. Kooliealisi rasvunud lapsi võidakse mõnitada ja naeruvääristada ning täiskasvanud võivad kogeda töökohal diskrimineerimist. Rasvunud isikuid võidakse häbimärgistada kui loid või nõrku. Negatiivsete stereotüüpide hirmu tõttu võib rasvunud inimene olla vähem valmis tervishoiuteenuseid otsima.