Turutõrge tekib siis, kui riigi majandus ei suuda ressursse üksikisikute vahel tõhusalt jaotada. See on laiaulatuslik rike, mis tavaliselt tuleneb välismõjudest. Turutõrgete tunnusteks on ebavõrdsus, vähesed toorained, mis võimaldavad majandusel kaupu ehitada ja nendega kaubelda, ning valitsuse sekkumine, mis pärsib kauplemist ja ressursside kasutamist. Selline rike võib ilmneda, kui üks või mitu neist elementidest on olemas. Probleemi võivad esile kutsuda mitmed erinevad tegurid, kuigi need on ühed levinumad.
Ebavõrdsus tekib siis, kui ühel kodanike rühmal või klassil on pidevalt rohkem sissetulekuid või ressursse kui teisel. See klassikaline stsenaarium pärineb mineviku ajaloo feodaalsüsteemist. Isandatel oli maad, lossid ja ressursid, mis ulatusid tunduvalt kaugemale pärisorjade ressurssidest, kes pandi isandatele tööle. See oli turutõrge, sest iga üksikisik majanduses ei suutnud olla edukas. Pärisorjadele seatud piirangud, kes sageli ei suutnud oma kätega toodetud kaupa hoida, muutsid neil raskeks tõusta oma madalast teenimisest kõrgemale.
Enamikul riikidel on fikseeritud piirid, mis piiravad nende võimet ressursse koguda. Turutõrge ilmneb siis, kui riigi piirid on nii väikesed, et kaupade sisemiseks tootmiseks on vähe ressursse. Seetõttu peab rahvas leidma teotahtelisi kaubanduspartnereid, kes tagavad majanduse edendamiseks vajalikud ressursid või valmistoodangu. Kaubandus on aga kahesuunaline tee. Rahvas peab olema valmis loobuma mõnest oma kaubast – ükskõik kui piiratud need ka poleks –, et kutsuda esile majanduse edenemine ja vältida turutõrkeid.
Valitsuse sekkumine on sageli tavaline probleem või probleem, mis põhjustab turutõrkeid. Hinnakontroll ja -regulatsioonid on kahe peamise elemendi hulgas, mis lõpuks põhjustavad turutõrkeid. Hinnakontroll määrab miinimum- või maksimumhinna, mida üksikisikud saavad teistelt kaupade eest küsida. Miinimumpalk on ühine hinnakontroll; ettevõtted saavad volitused selle kohta, kui palju hüvitist nad peavad töötajatele maksma. Kui miinimumpalk on aga turust kõrgem, on kaupade hinnad kõrgemad, mis võib tekitada turutõrkeid, kui tarbijad ei saa neid kaupu osta.
Valitsuse regulatsioon tekib siis, kui riigi poliitiline klass püüab kontrollida ettevõtete toimimist. Isegi kui riikidel on ohtralt majandusressursse, võib liigne reguleerimine piirata ressursside kasutamist. See toob kaasa väiksema tootmismahu ja kõrgemad hinnad, kuna valitsus püüab pakkumist ja nõudlust kontrollida. Määrused lisavad ka kulusid, sest ettevõte peab oma tegevust muutma, et rahuldada valitsust, kes saab kehtestada reegleid ja nõudeid ilma majanduslike põhjendusteta. Valitsuse liigne kontroll käsumajanduse tingimustes hävitab turu täielikult, mille tulemuseks on ülim ebaõnnestumine.
SmartAsset.